Kõik eestlased teavad väljendit, et “tasuta lõunaid pole olemas”, peaminister Kaja Kallas kordab igas Riigikogu infotunnis, et “raha ei tule seinast” ning siis teatab reklaam, et “Laupäeval ei maksa elekter mitme tunni vältel midagi”. (BNS, 06.07)
Loodetavasti ei usu keegi, et saab nüüd mitu tundi päris tasuta elektrit, sest sama uudis teatab, et “Kõige rohkem, 112,36 eurot megavatt-tunnist, tuli Eestis elektri eest maksta laupäeva öösel kell 1–2, kõige odavam on elekter aga pärastlõunal kell 14–15, mil megavatt-tunni hind langeb 0,12 euroga miinusesse. Elektri börsihind on negatiivne kokku viiel tunnil kella 11-st 16-ni.”
See “odav elekter” on inimestel juba ammu kümnekordselt kinni makstud, sest ülikõrge hind valitseb enamuse ajast ja “negatiivne börsihind” on pigem börsitrikk, et rahustada inimesi – näete, saab ka tasuta lõunaid, ärge nõudke börsilt lahkumist! Aga börs ja turumajandus ei tee kunagi heategusid ega kingitusi.
Peaminister Kaja Kallasel on alati olnud kombeks veel inimestele mõnitav-parastavalt nina peale hõõruda, et “nautisite aastaid odavat elektrit, nüüd makske!” Aga miks ei saa elekter odavaks jäädagi, kui Eestil on oma odav põlevkivienergeetika (veel) olemas – kuigi kliimahüsteeria on selle meilt juba peaaegu võtnud?
Ja veel üks värske uudis BNS-ilt: “Pidevalt võrgutasu tõstev Elektrilevi on suures kasumis.” Ehk “Sellel nädalal teatas Elektrilevi võrgutasu suurest tõusust, ehkki firma teenib suurt kasumit, ning milleks lisaraha vaja on, jääb ettevõte selgitustele vaatamata ebamääraseks, kirjutab Postimees.
Elektrilevi andis teada, et alates oktoobrist ootab kliente keskmiselt 7,1-protsendiline võrgutasu tõus. Selle tulemusena on võrgutasu alates sügisest 4,4 s/kWh kohta. Elektrilevi põhjendab hinnatõusu suurema hooldus- ja investeerimisvajadusega. Jääb mulje, nagu ei tuleks Elektrilevi hinda tõstmata omadega välja, kuid nii see pole.
2023. aastal teenis Elektrilevi 287,2 miljoni euro suuruse müügitulu juures 34,3 miljonit eurot puhaskasumit (ärikasum oli 44,5 miljonit). Ka tänavune aasta algas võimsalt: esimeses kvartalis tuli 85,6 miljoni euro suuruse müügitulu pealt 32,4 miljoni euro suurune ärikasum. Investeeringuid tehti mullu 167,4 miljoni euro eest.
Elektrilevi on viimastel aastatel hoogsalt võrgutasu tõstnud. 2021. aastal oli võrgutasu 3,04 senti, 2022. aastal jõudis Elektrilevi hinda tõsta lausa kolm korda. Sel sügisel kasvab võrgutasu 4,4 eurosendini.
Samas on viimastel päevadel Eestis elektri börsihind olnud 7–14 senti kWh kohta ning on hulk tunde, mil elektri hind on null või lausa negatiivne ehk elektriarvest suurima osa moodustabki võrgutasu.”
Seega isegi kui elekter oleks päris tasuta (mida ta pole), siis selle kättesaamise est maksab tarbija ikkagi täie rauaga.
Elektriturg näib olevat ideaalne koht petturluseks petiste valitsetavas riigis.
Uued Uudised