ERR-is ilmunud lugu tõi fookusesse Häädemeeste valla jätkuva vastuseisu Liivi lahe meretuulepargi (kuni 1000 MW) elektriühenduse kavandatavale trassile. Kuigi planeeringulahendus oli avalikul väljapanekul juba juunis ja juulis, kinnitas 24. augusti avalik arutelu, et vald ei pea riigi valitud lahendust praegusel kujul vastuvõetavaks.
Planeeritav ühendus jõuaks Jaagupi külas maale, liiguks Arumetsani maakaablina ning edasi kahe 330 kV õhuliinina Kärsuveski suunas. Riik kirjeldab valitud koridori kui lahendust, mis leiti „koostöös omavalitsuste ja kogukondadega“ ning mille puhul on püütud saavutada võimalikult väike tervikmõju. Häädemeeste vallavalitsuse 22. juuli korraldus nr 280 näitab aga teistsugust pilti.
Valla peamised argumenteeritud vastuväited:
Rohekoridorid ja maastik: Jaagupi–Arumetsa maakaabel läbib rannikuäärseid luitemännikuid ja väärtuslikku rannamaastikku.
Mõjude kuhjumine: Arumetsast Kärsuveski poole kulgevad 330 kV õhuliinid läbivad rohevõrgustiku tuumala, mida koormavad juba niigi Rail Baltic, Via Baltica ja maavarade kaevandamine. Vald juhib tähelepanu just nende mõjude kuhjumisele.
Eraomand ja elamud: Urissaare–Nepste lõigul läbib trass 17 eraomandis kinnistut (sh väärtuslikku põllumaad). Riigile ja vallale kuulub seal vaid kummalegi üks kinnistu, mis tekitab küsimuse, kuidas on järgitud planeeringu enda kriteeriumi puudutada võimalikult vähe eraomandit ja elamuid.
Keeruline valik kahe halva alternatiivi vahel
Planeeringu varasemas analüüsis sai Jaagupi suund eraldiseisvalt kõige madalama hinnangu, kuid osutus mere- ja maismaamõjusid tervikuna kaaludes lõpuks eelistatuks. Vald on soovinud uuesti kaaluda Pärnu-suunalist trassi, kuid riik jättis selle kõrvale eeskätt seetõttu, et pikk kaabel Pärnu lahes kujutaks eksperthinnangu kohaselt liiga suurt ohtu kalade kudealadele.
Seega ei valita siin „mõjuga“ ja „mõjuta“ lahenduse vahel. Küsimus on selles, millist mõju peetakse vastuvõetavamaks ja kelle kanda see jääb:
Ühel pool: Pärnu laht ja kalastik.
Teisel pool: Häädemeeste metsad, rohevõrgustik, väärtuslik maastik, eraomand ja kohalikud elanikud.
Kes otsustab, milline kahju on vastuvõetav?
Kuna Häädemeeste vallal puudub riigi eriplaneeringu suhtes vetoõigus ja lõpliku otsuse langetab Vabariigi valitsus, tõstatab see juhtum põhimõttelise küsimuse kaasamise tegelikust sisust.
Kui valitsus otsustab valla põhjalikust vastuseisust hoolimata Häädemeeste trassi kasuks, peab olema võimalik väga selgelt aru saada, miks kaalub just see lahendus üles valla esitatud vastuväited ja miks peetakse neid mõjusid väiksemaks kui alternatiivide omi. Muidu tekib paratamatult küsimus: mida tähendab „koostöö omavalitsuse ja kogukonnaga“, kui omavalitsus ise ütleb lõpuks, et pakutud lahendus talle ei sobi?
Ennekõike aga – kes ja mille alusel otsustab, milline kahju on vastuvõetav ja kelle arvelt?
Maarja Maranik