Riigikogu majanduskomisjoni liige Kai Rimmel ütles ajalehele Stolitsa (Pealinn), et Eesti panga käsitlus majanduse toimimisest näib mehaaniline ega arvesta eelkõige taristu investeeringute tulemusega (mida valitsuskoalitsioon on hoogsalt alustamas) majanduses tekkivat tõusu sealhulgas maksude laekumise kasvu. Järgmiseks aastaks prognoosib Eesti Pank meie majanduskasvuks umbes kolm protsenti, seejuures teame, et sel ajal käib veel taastumine koroonaviirusest.
„Silmas pidades, et investeeringud on pikaajalise mõjuga, ei ole mingit eeldust, et pikaajaliste laenude teenindamiseks oleks vaja tõsta makse,“ ütles Rimmel. „Vastupidi – pigem on majanduskasvu kiirendamise üheks meetmeks mitmete maksude (näiteks tööjõumaksud, energiaaktsiisid) alandamine. Lisaks ei tohi unustada, et EL taastamisfondist (mis ei ole laen) saab Eesti lähiaastatel üle miljardi euro, mis eelkõige suunatakse majanduse stimuleerimisse ja uute töökohtade loomisse.“
Rimmel sõnul jääb Eesti võlakoormus ka järgmisel aastal üheks väiksemaks Euroopas ja tavapärases majandusolukorras võime rääkida eelarve tasakaalust. „Tänast eriolukorda arvestades kogu maailmas, peame võtma tarvitusele meetmed, kuidas majandust turgutada ja igasugune maksude tõstmine ei ole otstarbekas. Küll peaks aga järgmistel aastatel vaatama kriitilise pilguga üle riigi juhtimiskulud. Minu isikliku arvamuse kohaselt on ministeeriumide juurde tekkinud liialt palju puukfirmasid, mis mitte mingilgi moel ei aita kaasa majanduse kasvule,“ lisas ta.