Uued Uudised

Kai Rimmel: Inglismaal on toidu- ja lastekaupadel nullprotsendiline käibemaks. Miks Eestis nii ei tehta?

Eesti riik ei soodusta ühegi tervisliku ja vajaliku kauba või toiduaine tarbimist: ei taheta vähendada tervislike kodumaiste toidukaupade käibemaksumäära ega liikuda selles suunas, et käibemaks võiks madalam olla ka näiteks laste kasvatamiseks hädavajalike kaupade puhul.

Toidukaupade käibemaks Eestis on üks Euroopa kõrgemaid. Samal ajal on jõukad riigid nagu Inglismaa kehtestanud 0-protsendilise käibemaksu toidu- ja enamustele beebi- ning lastekaupadele.

Hea näide on võtta naaberriigist: Lätis langetati 2017. aastal kodumaiste aiasaaduste käibemaks viiele protsendile. Numbrid näitavad tänaseks kohaliku puu- ja köögivilja müügi kasvu 14 protsenti. Kohalikud puu- ja köögiviljad on Lätis odavamad kui Eestis ja Leedus.

Kõige lihtsam viis majandust reguleerida ongi maksudega, mis on hea võimalus suunata inimeste tarbimisharjumusi, näiteks piirata mõne kauba ostmist või vastupidi, hoopis ergutada. Valitsus plaanib 2024. aastast tõsta lisaks käibemaksule ka tubaka- ja alkoholiaktsiisi, mis on soodne olukord hoopis kõigile salaturul kaubitsejatele.

Valitsus arvab ekslikult, et suudab inimesi panna tervislikumalt elama, kui tõstab tervist kahjustavate kaupade, nagu tubaka- ja alkoholiaktsiisi ning peidab lõpuks need tooted hoopiski poekülastaja silma alt ära. Loomulikult, kui hind tõuseb, siis alkoholi ja sigarettide tarbimise numbrid mingil määral vähenevad. Samas on see petlik – tubaka- või alkoholinäljas inimene leiab alati endale salaturult odavama pakkumise.

Eelmise aasta alguses toimunud riigikogu sotsiaalkomisjoni istungil tõi Maksu- ja Tolliameti (MTA) peadirektori asetäitja Rivo Reitmann välja, et salasigaretid on turul jätkuvalt väljakutseks, sest salakaubitsejad teenivad müügi korral vahelt suuri summasid.

Ta märkis, et surve salasigarettide järgi on suurem siis, kui tubakatoodete hind tavaturul on kõrgem. Viimaste aastate jooksul konfiskeeritakse aastas keskmiselt 20 – 25 miljonit salasigaretti. Näitena tõi Reitmann, et ühte konteinerisse mahub ligikaudu 10 miljonit salasigaretti, mille pealt on aktsiisitulu umbes 1,5 miljonit eurot. Kui seni on salaturul kaubeldud kõige enam traditsiooniliste sigarettidega, siis nüüd toimetavad salaturul suure hoolega samuti e-sigarettide ja nende maitsevedelikega kauplejad.

MTA töötajad annavad endast parima, et võidelda ka alternatiivsete tubakatoodete salaturuga, kuid täna on selles maailmas toimumas kaos, eriti selles, mis puudutab e-sigarettide epideemiat. Kahjuks ei ole Euroopa Liidus praegu e-sigarettidele ühtset regulatsiooni. Eesti reeglid on ühed Euroopa Liidu rangemad, kuid hoolimata sellest on alaealised nutikad tellijad ning kaupade vahendajad. Olukorda halvendab ka aktiivne piirikaubandus Lätiga, kus kehtivad kõnealustele toodetele leebemad piirangud.

Senini on Eestis riiklikul tasandil välistatud ühised arutelud, mis kaasaksid e-sigareti tööstuse ning jaemüügi esindajaid, kuna Eesti on ühinenud tubakakontrolli konventsiooniga, mis ütleb, et sellele alla kirjutanud peavad kaitsma rahva tervishoiupoliitikat kommertshuvide eest, kuid samas ei ole konventsioon üks ühele ülevõetav Eesti seadusruumi.

Lisaks riiklikele käskudele-keeldudele ei tohi unustada, et ka kaubitsejatel on väga suur mõju selles ahelas ja ka nemad peavad panustama sotsiaalsesse vastutustundlikkuse. Seega tuleks tootjatele-kaupmeestele samuti panna kohustus veipimise buumi lõpetamiseks ning tuua nad arutelude juurde.

Samaaegselt sõltuvustega võitlemisele tuleb mõelda sellele, kuidas tõsta rohkem esile tervislikku eluviisi ning teha kõik selleks, et meie inimeste tervena elatud aastad ning keskmine eluiga tõuseks. Praeguses olukorras, kus ootab ees hinnatõus ning üldine elatustaseme langus, tuleks pingutada selle nimel, et tervislik toit jõuaks iga eestimaalaseni ja et pered saaks oma lapsed peretoetuste kärpimise valguses üles kasvatatud. Valitsus ei tohi jätta täiesti tähelepanuta maksude seda külge, mis on mõeldud kaupade kättesaadavuse soodustamiseks.

Uuringud näitavad, et kehvemal elujärjel ning madalama haridustasemega eestimaalased tarbivad rohkem alkoholi ning sigarette. Kes on sõltlasega kokku puutunud, see teab, et raha alkoholi ja suitsu jaoks leiab ta alati, ka toidu, laste ning muu elukvaliteedi arvelt.

Jah, aktsiiside eesmärk on küll õilis – panna inimesed vähem tarbima, kuid ega ka vaesel inimesel viin joomata või sigaret tõmbamata jää. Küll aga jääb õhemaks riigi rahakotis see vahe, kuhu laekub alkoholi- ja tubakaaktsiis, sest need eurod rändavad mustal turul tegutsevate kaupmeeste taskusse.

 

Kai Rimmel, (EKRE)

Exit mobile version