Kui Kaja Kallas võimule pääses, siis loodi tema “päikesetõusuvalitsusele” kuvand, et see on nüüd naistevalitsus ja asjad hakkavad seetõttu aina paremaks muutuma. Juba siis hoiatasid targemad naised ise, et ärge looge sellist narratiivi, sest see kandub üle ka negatiivsetele tulemustele. Ja nii ongi läinud.
Edasi mõningad Kaja Kallase “saavutused”, toonitatud tekstiga järeldused, mida võivad paljud teha (mitte et see alati nii oleks, sest on ka tublisid naispoliitikuid).
Kaja Kallas lõi naispoliitikutele petjate ja valetajate kuulsuse. Ta tunnistas ju, et ei rääkinud valimiskampaanias maksutõusudest, sest see olnuks ebapopulaarne ja ei taganuks valimisvõitu. Sellist asja nimetatakse pettuseks. Naispoliitikud on valelikud petjad.
Kaja Kallasel on feministi, karjäärinaise ja lastetuse toetaja kuulsus. Samas ei tea ta midagi oma mehe tegemistest, ta annab abikaasale pimesi suuri rahasummasid – ja satub tänu sellele suurtesse pahandustesse. Kergeusklikud reforminaised liiguvad mehe ja rahakapi vahet.
Kaja Kallas on peaminister, kes ei tea oma riigis toimuvast suurt midagi, negatiivsed asjad tulevad tema jaoks ootamatult, tegelikkust teadvat ainult ametnikud. Ta on loonud narratiivi, et valitsusjuht, üks riigi tähtsamatest inimestest, ei peagi kõigega kursis olema. Naispoliitikud ei suuda oma võimuala hallata ja suurt pilti omada.
Kaja Kallase ajal on toimunud suur majanduslangus, hinnad on kerkinud lakke ja maksukoormus aina kasvab. Naiste valitsedes läheb riigis elu väga raskeks.
Kaja Kallas räägib elektrimolekulidest, sellest, et ukrainlased pole slaavlased, ta ei tea, kes on soomepoisid, vastuste jaoks on tal vaja paberit. Naised on “blondiinid.”
Seda loetelu võiks jätkata pikalt. Kõlab “toksiliselt maskuliinselt”? Aga Kaja Kallase valitsustes on naispoliitikute kiire mandumine tavaline: Liina Kersna – kiirtestiskandaal. Keit Pentus-Rosimannus – autorollotajast kontrollkollitajaks pluss südametud Südamekodud.
Naispoliitikud on ka väärtuste lõhkujad. Maris Lauri – repressioonisüsteemi arhitekt (vaenukõneseadus). Signe Riisalo – radikaalfeminismi ja homoseksualismi edendaja võimupoliitikas. Kristina Kallas – eestluse lammutaja (eestlastele jäägu nende pastlad ja kannel). Kaja Kallas ise – lastetuse propageerija ja suurperedelt raha äravõtja.
Paljudest Kaja Kallase kolme valitsuse naisministritest ei mäletagi, mida nad on ära teinud. Riina Sikkut igal juhul jättis Eesti ilma gaasiterminaalist, see meenub kohe. Piret Hartman – eestluse mõiste kõrvaldaja ametlikust asjaajamisest.
Peamine naispoliitikute mainelõhkuja on siiski Kaja Kallas ise. Konservatiivne naispoliitik Evelin Poolamets ütleb tema kohta: “Kaja Kallas ei esinda üksnes Reformierakonda, vaid annab peaministrina kogu ühiskonnale signaali, milline on naispoliitiku kuvand. Kallas on esimese naispeaministrina paljudele naistele ühiskondliku aktiivsuse osas eeskujuks. Kui naiste ühiskondliku aktiivsuse tõstmine on alati teretulnud, siis eeskuju peab olema vääriline, mitte tänaseks välja kujunenud valetava ja silmakirjaliku, topeltmoraali esindava naispoliitiku etalon.
Kui naispoliitiku kuvandiks muutub see, et vaatamata valetamisele või ebaeetilisele käitumisele ei kehti neile samad reeglid, kui seni tavaks, siis teeb see naiste poliitikas osalusele karuteene. Naised ei vaja teisi reegleid, nõudeid lati langetamiseks, vaid väärtuspõhist lähenemist ja vastutuse võtmist.”
Hea pildi valetavast Kaja Kallasest annab VIDEO | Kaja Kallase teekond läbi valede rägastiku tänasesse kaosesse
Loe ka Jaak Madison: Eesti poliitiline kultuur langeb Kaja Kallase ja Reformierakonna võimutsedes kusagile Gruusia ja Moldova vahele ja Pärast Kaja Kallast ei võta enam ükski poliitik vastutust ja valetamine on muutunud normiks