Euroopa Liidu välispoliitikajuht Kaja Kallas nimetas esmaspäeval äsjaseid Venemaa parlamendivalimisi demokraatia “fassaadiks”. Ilmselt see nii ongi, ainult et pada sõimab katelt.
Enne 2023. aasta Riigikogu valimisi ütles Kaja Kallas: “Lugege mu huultelt: maksud ei tõuse.” Pärast valimisi alustati kärbetega (mida lubatigi) ja maksutõusudega (millest valimiskampaanias ei räägitud) ning siis tunnistas Kallas peavoolumeediale, et maksude tõstmisest rääkimine olnuks ebapopulaarne. Ta tunnistas otse, et Reformierakond valetas rahvale.
Jürgen Ligi poetas ühes jutuajamises, et kuni on e-valimised, pole Reformierakonnal võimust ilmajäämist karta. Valimisööl olid opositsioonierakonnad paberhäältega võitmas ja siis toodi ülbe viivitusega platsi e-hääled – ning vasakliberaalne leer riisus valimiste koore.
Eesti 200 pääses parlamenti Johanna-Maria Lehtme krokodillipisaratega. Slava Ukraini skandaal oli selleks ajaks puhkenud, kuid seda varjati, et E200 ei põruks. Peamine opositsioonipartei EKRE “tasalülitati” väljamõeldud Prigožini-skandaaliga, mis pärast valimisi enam kedagi ei huvitanud.
Reformierakond on valitsenud ilma kuldlusikat suust võtmata: kui üks partner valitsusest välja visatud, pandi lahkumasunnitud ministrite kohustused teistele ministritele, peaasi, et valitsusohjad oleks kogu aeg peos. Reformierakond ja Eesti 200 on endiselt valitsemas peaaegu olematu toetusega.
Eesti presidendivalimistel sai valida ühe presidendi hulgast. Venemaal lastakse mõnel olematu toetusega tegelasel kaasa mängida, et jätta demokraatia mulje. Venemaal pidavat valimisametnikud ise sedeleid täitma, Eestis valvavad Riigikohus ja vabariigi valimiskomisjon kiivalt, et mitte ükski valimiskaebus õiglast lahendust ei saaks ja seega tulemusi ei mõjutaks.
Michali valitsust raputavad nii mürsuskandaal kui ka uue ministri Vahtrasega seotud jamad. Võimurid istuvad endiselt riigipiruka ääres.
Kreml võib ainult unistada sellest, kuidas Reformierakond demokraatia fassaadi taga “Ühtset Venemaad” teeb. Putini ponnistusi demokraatiat mängida nähakse läbi, aga Eesti oravate mänge serveeritakse kui ausaid ja läbinähtavaid valimisi.
Putinil on, mida Eestilt õppida. Vladimir võib Kersti Kaljulaidi kutse külastada Tartut vastu võtta, ta saaks õppida Eesti valimistest ja Tartu vanglasaagastki – ehk pakub diktaator rootsi kardinatega ulualust Eesti korruptantidele, kui nood kord vangi pannakse. Praegu ei näi ükski uurimisorgan huvi tundvat ei Pevkuri ega Vahtrase tegevuse vastu – seegi on Venemaale omane.
Seega Eesti ja Vene valimised on kui kaksikud… Mis aga puutub Euroopa Liitu, siis tema hambad Poola, Ungari ja Rumeenia valimiste kallal jätavad väga putinliku mulje.
Uued Uudised