Hiljuti kirjutas Delfi: “Maailma meedia Kallasest: EL-i välisesindajaks saab otsekohene nohik, Nõukogude repressioonide ohver”, ja selline määratlus on ajanud paljudel inimestel hinge täis.
“Soh, nüüd on Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei liikme perre sündinud Kaja Kallasest tehtud veel nõukarepressioonide ohver… Uus Lagle Parek?” küsib sotsiaalmeedias vaimulik Veiko Vihuri.
Kommentaatorid lisavad: “No aga kes siis poleks repressioonide käes kannatanud, kui tema isa oleks olnud NSV Liidu Riiklike Hoiukassade Eesti Vabariikliku Peavalitsuse juhataja?”, “Pidi lapsepõlves kommunistist isa käsul liiga palju banaani sööma…” ja nii edasi.
Väidetavalt on Kallase pere vanemaid põlvkondi tõesti represseerituid, kuid 1977. aastal sündinud Kaja Kallas on sellest küll puutumata jäänud, sest Vikipeedia andmetel oli tema isa Siim Kallas NLKP liige aastatel 1972–1990. Seega sündis tütar priviligeeritud kommunisti perre.
Ilmselt polnud Kaja Kallasel ka millestki puudust, sest kui ta sai kaheaastaseks, hakkas tema isa käsutama Eesti hoiukassasid, mis oli tõenäoliselt tollastest oludes hästitasustatud amet.
Taas Vikipeediast: “Siim Kallas on lõpetanud 1967. aastal Tallinna 22. Keskkooli kuldmedaliga ning 1972. aastal Tartu Riikliku Ülikooli rahanduse ja krediidi erialal cum laude. Aastatel 1973–1975 oli ta samal alal aspirant. Aastatel 1979–1986 oli ta NSV Liidu Riiklike Hoiukassade Eesti Vabariikliku Peavalitsuse juhataja ja aastatel 1986–1989 ajalehe Rahva Hääl toimetaja asetäitja.” See on päris vinge karjäär Nõukogude ühiskonna kohta.
2014. aasta 25. märtsil kirjutas Delfi: “Kallas kirjutas oma blogipostituses täna 65. aastat tagasi Siberisse saadetud vanaemast, vanavanaemast ja emast. Ka tema vanaisa saadeti Siberisse vangilaagrisse. “Meie perel läks hästi: mu ema jäi ellu nagu ka minu vanaema, vanavanaema ja vanaisa,” tõdes Kallas. “Siberis elasid nad kümme aastat, peale mida naasesid Eestisse ja ehitasid oma elu jälle nullist üles.”
Seega siis olid Kaja Kallase emapoolsed vanavanemad tõesti küüditatud, aga tema isa Siim Kallas astus sellest hoolimata 1972. aastal NLKP-sse ning sai parteisüsteemis päris oluliseks mutrikeseks, püsides parteis peaaegu et Eesti taasiseseisvumiseni. Siis kui vabadusvõitlus oli juba pöördumatu, muutis ta värvi ja hakkas iseseisvuslaseks, proovis varandustki miljonitega kokku ajada ja edasi sai temast eurokraat – tüüpiline karjeristi elulugu, millega sama rada läheb ka tema tütar.
Ühes asjas on Delfil õigus: Kaja Kallase puhul on tegu nohikuga, kes elab reaalsusest kaugel, tema “otsekohesus” aga on lapsesuu. Muuhulgas on ta peaministrina rääkinud elektrimolekulidest, venekeelsetest eestlastest ja paljust muust, millest teised aru ei saa. Tema läbimõtlemata algatus “Miljon mürsku Ukrainale” jättis aga sõdiva riigi ilma poolest miljonist lubatud ja oodatud mürsust.
Nii isa kui tütar on globalistid, Siim Kallas nõukogulikust süsteemist euroföderatiivsesse minnes ning Kaja Kallas rahvusriiki venestades ning siis purustatud majandusega maalt Brüsselisse soojale kohale põgenedes.
See kokkuvõte ei ole “Venemaa propaganda”, vaid ühe poliitperekonna reaalsus ja ajalugu. Euroopa Liidu ebademokraatlik bürokraatiasüsteem aga saab juurde veel ühe tühikargaja.
Uued Uudised