Eesti võib oma e-riigi üle küll uhke olla, kuid ajuti tundub, et saavutused pole nii võimsad, nagu me ise usume – näiteks e-valimiste osas on Eestil ainus kaaslane Venemaa. Ka e-residentsusega tundub asi olevat nii, et Eesti pakub küll teenust, aga kasumlik see pole, riik saab ainult pisut kuulsust.
Kui võtta e-residentsuse tulukust, siis tasub võrdluseks ette võtta 2022. aasta riigieelarve: tulude maht 13,132 miljardit eurot, kulude maht 13,633 miljardit eurot ja investeeringute maht 724 miljonit eurot.
Paneme nüüd kõrval värsked numbrid e-residentsusest. BNS kirjutab: “E-residentsus on e-residentsuse programmi teatel kaheksa-aastase tegutsemisaja jooksul toonud riigile üle 100 miljoni euro maksutulu. /…/ E-residentsuse programmi senine otsene majanduslik kogumõju Eesti riigile – maksutulu ja riigilõiv – on olnud 114 miljonit eurot. E-residentsuse kasvustrateegia eduka elluviimise tulemusena suureneb programmi otsene kogupanus Eesti riigikassasse 2025. aasta lõpuks veel veerand miljardi euro võrra. Lisaks tõuseb riigile programmist kaudne tulu, mis tuleneb Eesti mainekasust ning e-residente teenindavate Eesti ettevõtete kasvust ja investeeringutest. 2021. aastal oli e-residentsuse programmi otsene majanduslik tulu riigile 35,2 miljonit eurot.”
Kaheksa aasta jooksul 100 miljonit, mis teeb aastas veidi üle 8 miljoni? Ja seda olukorras, kus praegu registreerib endale Eestis äri ligi kolmandik e-residentidest ja kokku on e-residendid asutanud üle 22 000 ettevõtte, mille kogukäive ületab 10 miljardit eurot.
E-residentide ettevõtted on Eestisse loonud enam kui 3600 töökohta. Sedagi kaheksa aasta jooksul? Selle aasta esimeses kvartalis oli töötuid Eestis 39 600.
2025. aastaks oodatakse panus Eesti riigikassasse veel veerandi miljoni ulatuses, kusjuures 114 miljonit saavutati kaheksa aastaga ning maailm on hetkel suures energiakriisis ning rohepööre hakkab raha neelama, kulusid tõstma ja kulusid vähendama?
“2021. aastal oli e-residentsuse programmi otsene majanduslik tulu riigile 35,2 miljonit eurot.” Tuletagem meelde, et lisaeelarves oli siseministeeriumil rida, kus põgenike peale anti kulutada 37,7 miljonit eurot. Suuri auke selle tuluga ei lapi.
Kasu e-residentsusest on Eestil sümboolne ja ka eespool mainitud maine hakkab hääbuma. Samas ei räägi keegi sellest, kas ja kui palju teevad e-residendid pättust. Perioodil 01.12.2014-07.03.2022 on e-residendi digitaalne isikutunnistus välja antud 6022 Venemaa ja 1611 Valgevene kodanikule, neist 07.03.2022 seisuga on kehtiv kehtiv e-residendi digitaalne isikutunnistus 4421 Venemaa ja 902 Valgevene kodanikul.
Loe ka Eesti riigi kohustuseks on e-residentsus puhtana hoida, kuid plekid on juba peale tekkinud