Sotsiaalmeedias arutlevad ühed selle üle, et kõigest hoolimata olevat Trump lubanud Baltikumi ja Poolat kaitsta; teised aga nendivad, et miks peaks Trump seda tegema, kui äärmusliberaalide valitsetav Eesti pole talle enam liitlane?
Paneme asjad paika. Trumpi-Ameerika ja Reformierakonna-Eesti pole enam ühises väärtusruumis. Ameerikas on kaks sugu, mees ja naine, Eestis Liisa Pakosta ja Kristina Kallas alles loevad neid üles, pidavat olema 20-120. Trump pani massimigratsioonile pidurid, Eestisse tormavad kõik soovijad endiselt edasi. USA väljus Pariisi kliimaleppest, Eesti ehitab maa tuulikuid täis jne.
Ameerika kaitseb neid, kes jagavad tema väärtusi, Eesti neid ei jaga.
Ukraina president sai just Washingtonis sugeda. Eesti on Kaja Kallase aegadest Kristeni Michalini välja ikka Ukraina sõjas, tsahknad, mihkelsonid, pevkurid ja teised propageerivad sõja jätkamist võiduka lõpuni – no pole Eestil ja Ameerikal ka selles midagi ühist. Kui Michal peaks mingi ime läbi saama sissepääsu Valgesse majja, siis visatakse ta samamoodi oma juttude pärast välja, nagu visati Zelenski.
Eesti võimuparteid ja üldse peavooluerakonnad, samuti meedia, vihkasid Trumpi juba tema esimese presidentuuri ajal ja vihkavad nüüdki täiest südamest – ja kõik see on teada nii Tallinna USA saatkonnas kui ka Trumpi administratsioonis. Eesti on Ameerika jaoks sisuliselt nagu Talibani-Afganistan, kellega sidemed on katkenud või katkemas.
Trump vaataks Eesti poole ehk ainult siis, kui võimul oleks EKRE ja peaminister oleks Martin Helme. Äärmusliberaalse valitsusega, kes hoiab Brüsseli äärmusliberaalide poole, pole USA-l millestki rääkida, liitlassuhted on juba pigem sümboolsed. Seda enam, et siinsed võimupoliitikud on pärast Trumpi ja Zelenski ebaõnnestunud kohtumist vallandanud ühiskooriga Ameerika-vastase laulu massimeedias.
USA välisminister Marco Rubio vestles ametisse saanuna oma Läti ja Leedu kolleegidega, jättes Margus Tsahkna kõrvale – see näitab, et meie lõunanaabrid on pisut vaoshoituma poliitikaga kui pseudoliberaalsed ja vasakpoolsed Eesti võimuerakonnad. Neil on rohkem lootust USA toetusele.
Lõppkonstanteering võikski olla selline, et Trump kaitseb omi liitlasi, teistest ta eriti ei hooli. Eesti valitsus ei käitu Ameerika liitlasena, vaid on pigem Trumpi-vaenulik, seega võib Eesti läänemailmas toimuva liitlassuhete ümberhindamise raames tõesti USA toetuse kaotada. Kuna ennast relvitustanud Euroopa pole sõjaline jõud, võivad asjad Eesti jaoks neis muutuste tuultes väga hapuks minna.
Uued Uudised