Paljud Eestimaa inimesed imestavad selle üle, kuidas Leedu ei näi tegevat katsetki migratsioonivoogu tagasi suunata, vaid ehitab Kreeka kombel Moria laagreid – ja selgub, et Eesti kavatseb sama teed minna.
ERR kirjutab: “Eestil jagub massilise sisserände puhuks telke, aga napib tõlke”, mis näitab täielikku kapitulatsiooni. Politsei- ja piirivalveameti piirivalveosakonna juhi Egert Belitševi kogu jutt on suunatud sellele, kuidas ajutisi telke üles panna, ühiskondlikke hooneid kasutada, kust tõlke leida ning lõpuks muretseb ta, et “ei tekiks isoleeritust ega gruppe, kes väliskeskkonnaga ei suhtle”.
See on ju täielik migratsiooni tervitamise programm. Belitšev ei räägi sõnagi rände tõrjumisest, vaid nendib, et ükski tara ei takista inimest lõpuni ja et vaja oleks piiririkkujad tabada. Kogu jutt ei sisalda sõnagi näiteks Kaitseliidu kasutamist selleks, et rändlejaid üldse üle piiri mitte lasta.
Kogu PPA “lohutusjutt” näitab, et Eestis tuleb rändekriisi korral Kreeka vol 2.0 – rajatakse laagrid, ühiskondlikud hooned laotakse migrante täis, suured alad Lõuna-Eestis muutuvad ebaturvaliseks (sest Leedu näitel on tulijad sõjameheeas noored mehed) ning kogu see mass jääb Eesti kaela, sest keegi Euroopas migrante enam ei taha (peale vasakliberaalide a la “Meil on ruumi küll!”).
Migrantide vastuvõtt on Eesti liberaalse valitsuse ametlik poliitika. Kirjutab ju Pärnu Postimees sellest, kuidas Pärnu rahvusvaheline maja (The International House of Pärnu) korraldab pühapäeval rahvusvahelise pikniku, kuhu oodatakse Pärnus elavaid välismaalasi.
“Korraldajate hinnangul on kogukond võõras riigis mugavalt elama asumiseks hädavajalik. Sestap tahavad nad kohalikud ja siiakolinud kokku viia, et üksteisele midagi õpetada, teineteist tundma õppida,” kirjutab ajaleht. Eesti riik aga soovib migrante juba piiril tervitama hakata.
Miks ei võta Eesti eeskuju Ungarist, kes on suutnud massimigratsiooni oma piiridest eemal hoida? Põhjus on muidugi teada, selleks on Reformi- ja Keskerakonna valitsus, kes lõpetas iseseisva ja reservi omava piirivalve loomise, sest see oli EKRE algatus.
Leedus Vilniuses toimuval neljandal Ukraina reformikonverentsil viibinud välisminister Eva-Maria Liimets kinnitas kolmapäeval Eesti toetust rändekriisis olevale Leedule. See toetus seisneb paraku Eesti piirivalvurite abis migrantide kokkukorjamisel, kes jäävad Leedu kaela peale. Ütleb ju BNS-i uudis, et Vahemerel kolab ringi üks vabaühenduse laev sadade migrantidega pardal, keda keegi sadamasse lubada ei taha – Euroopa on rändlejatest kõrini küllastunud.
Pikka aega õitsesid president Kaljulaid ja peaminister Kaja Kallas, et Eesti tegevat nüüd Julgeolekunõukogus vägitükke. Hea oleks Leedut toetada sel moel, et tõstatada rahvusvaheliselt küsimus: kuidas saab Valgevene olla rände lähteriik, kui ta asub Iraagist, Afganistanist ja Aafrikast tuhandete kilomeetrite kaugusel – ebaseaduslikud migrandid ei saa Ida-Euroopas olevasse riiki tulla nii, nagu Türgist Kreekasse, lihtsalt üle piirijõe. Järelikult laseb Valgevene migrandid teadlikult sisse ja suunab edasi – just see probleem tuleks rahvusvaheliselt esile tõsta.
Tuska valmistab just Eesti võimude suhtumine, nagu oleks rändlejate vastuvõtt paratamatus – Ungari on näidanud, et ei ole.