See, et Eesti noored näevad probleemina “sissetulekute ja vara jagunemise suurt ebavõrdsust”, ei kõla hästi, sest meenutab väga revolutsioonide-eelseid aegu.
Iga kolmas Eesti noor on seisukohal, et sissetulekute ja vara jagunemise suur ebavõrdsus on kliimamuutustest tulenevate keskkonnaprobleemide järel tähtsuselt teine teema, millega Eesti ühiskond peab järgmise kümne aasta jooksul põhjalikumalt tegelema, selgus Coop Eesti tellimusel Norstati läbi viidud uuringust.
Uuringu eesmärk oli kaardistada praeguste noorte hinnanguid ühiskondlikult oluliste teemade osas. Uuringus, milles osales üle Eesti 500 noort vanuses 19-30 aastat, lähtuti ÜRO jätkusuutliku arengu eesmärkidest ja uuriti nende teemade olulisust tulevaste otsustajate arvates.
Eesti noortel paluti uuringus hinnata kümmet probleemteemat, millele lahenduste otsimine on jätkusuutliku arengu eeldusteks, nende hulgas oli rahva tervis, hariduse kvaliteet, julgeolek, diskrimineerimine, toidu puudus ja muu selline. 57 protsenti noortest pidas oluliseks kliimamuutustest tulenevaid keskkonnaprobleeme. Teisteks pakilisemateks teemadeks peeti ka julgeolekut, energiamajanduse jätkusuutlikkust, toidu ja puhta joogivee kättesaadavust ning sissetulekute jagunemise ebavõrdsust.
Kui noortel paluti valida kolm kõige olulisemat teemat, mille lahendamisele peab Eesti ühiskond järgmise kümne aasta jooksul keskenduma, oli esimeseks valikuks jätkuvalt keskkond, kuid teisele kohale paigutati sotsiaalmajanduslik ebavõrdsus. Olulisuselt kolmandaks teemaks hindasid noored energiamajanduse jätkusuutlikkust.
Uuringu teine osa keskendus noorte teadlikkusele kogukondlikust majandusmudelist. Kahe kolmandiku vastajate hinnangul on kogukondliku majandusmudeli peamiseks tunnuseks ettevõtlusest saadud kasumi kogukonda tagasi investeerimine. 55 protsenti vastajatest pidas kogukondliku majandusmudeli tunnuseks seda, kui ettevõtluse peamiseks eesmärgiks on pakkuda kogukonnale mingit olulist teenust või hüve ja 30 protsenti vastajatest pidas kogukondliku majandusmudeli üheks tunnuseks ühistulist ettevõtlusvormi.
Coop propageerib siin kogukondlikku ehk kooperatiivset majandusvormi ja selles pole midagi halba. Hoiatav on pigem see, et noored keskenduvad “ebavõrdsuse” likvideerimisele, mis tänases maailmas tähendab kohe kindlasti sotsialistlikku ümberjaotamist, mille ideed levivad hoogsalt ka läänelikus ühiskonnas.
Pole saladus, et neo- ehk uusmarksism on enda kätte haaranud Lääne kõrgkoolid, meedia, kultuuri ja palju muud, ning selle mõjud on täiega tuntavad ka Eestis, nii siinsetes punaprofessorite ja Sorose kasvandikega ülikoolides kui ka ettevõtluses, kus propageeritakse elavalt “vähemustele suunatud tööjõupoliitikat”. Ennekõike on uusmarksismi mõju tunda poliitika vasakpoolses ja liberaalses leeris.
Ilmselt mõjutab see tuntavalt juba ka viimaseid põlvkondi noori, kes on üles kasvanud Euroopa Liidus, mis on uusmarksismi taimelava – kuis siis muidu soovivad noored “suurt ebavõrdsust” kaotada. Ehk on sellele aluse pannud koolide teatud astmetest eksamite kaotamine, et kõik oleksid “võrdsed”, nii “helged” kui puupead? Võrdsust iga hinna eest propageeritakse ju ka Eestis.
Ebaõiglane ebavõrdsus tuleb kaotada, aga see ei tähenda kommunistlikku võrdsust, kus ühiskonna hüved jaotatakse kõigile laiali. Noortele tuleb anda ühine stardipakk, kuid mitte üheaegne finišijoon – turumajanduses on andekamad ja tegusamad siiski teistest ees ja nemad annavad ühiskonnale maksude näol väärtused, millega aidatakse järele neid, kel sama hästi pole läinud.
UU