Eesti ettevõtjate lembus odava võõrtööjõu vastu on jõudnud mõistusevastastesse piiridesse, kus enam millegi muu vastu huvi ei tunta – ei riigi demograafilise olukorra ega ka haiguste võimaliku leviku vastu.
Esimene asi, mille mõistmisest ettevõtjatel vajaka jääb, on see, et tegu pole lihtsa majanduskriisiga, vaid sellisega, mille on tinginud ootamatult kogu maailma tabanud “uus katk”.
Kolmapäeva õhtul teatas BNS, et Itaalias suri ööpäevaga koroonaviirusesse 683 inimest ning maailmas on ohvrite arv juba üle 20 000, neljapäeva varahommikul aga ilmus sealsamas teade, et ettevõtlusorganisatsioonid nõuavad välistööjõu Eestisse lubamist. Päev varem nõudsid seda põllumeeste ühendused.
Eilsed ja tänased uudised räägivad üha uutest piirangutest ja ohvritest: Londoni haiglad seisavad silmitsi koroonapatsientide “tsunamiga”, Soome politsei sulgeb Uusimaa piiridel liikluse, Boliivia ja Colombia sulgesid oma piirid, maailmas kehtivad liikumispiirangud üle kolmele miljardile inimesele, ligi kaks miljonit eakat moskvalast suletakse koroona eest koju, koroonaviiruse nakkusi on maailmas tuvastatud üle 450 000, Armeenia pani end eneseisolatsiooni, Stockholmis on viimase ööpäevaga surnud koroonaviiruse tõttu 18 inimest, ja nii edasi.
Kogu maailm suleb piire, aga igasuguse mõistlikkuse kaotanud Eesti ettevõtjad ütlevad: “Valitsus peab kõiki COVID-19 pandeemiast tulenevaid ohutusmeeteid silmas pidades kohe avama ukse nendele välismaa töölistele, kelle asendamine kohalike inimestega pole võimalik.”
Ettevõtjatele soovitaks lugeda järgmist BNS-i uudist: “Ukraina valitsus kavatseb välja kuulutada üleriigilise 30-päevase eriolukorra, ütles peaminister Denõss Šmõgal kolmapäeval. “Valitsus kaalub üleriigilise eriolukorra ja riikliku tsiviilkaitsesüsteemi kõrgendatud valmidusse viimise väljakuulutamist,” ütles Šmõgal valitsuse istungil. Eriolukord ja karantiiniga seotud meetmed kehtivad 30 päeva, lisas ta.”
Niisiis, ettevõtjad, kust tuleb teie igatsetud tööjõud? Samuti koroona käes vaevlevast Ukrainast ja haigusriskiga inimestena? Ja kuidas te kujutate ette nende siiajõudmist? Kümnete kaupa bussides, samas kui riigid sulevad rahvusvahelist reisiliiklust?
Aprillis algaval kevadtööde hooajal vajavad põlumajandusettevõtted ligi 2000 välismaa põllutöölist, kirjutab BNS. Itaalias sureb praegu selles mastaabis inimesi kolme päevaga. Kas läheme riski peale välja?
Võtkem siis õppust kasvõi leedukatelt. “Leedu elanikud seisavad valiku ees: kas nõustuda vabaduse piiramisega või lasta looduslikul valikul oma töö teha,” ütles tervishoiuminister Aurelijus Veryga kolmapäeval. “Arutagem, mida me teeme ja kas me ohverdame oma liikumisvabaduse nende nimel, kes saavad siis võimaluse ellu jääda, või me otsustame loodusliku valiku kasuks.”
Loodusliku valiku heaks otsustanud ettevõtjad võiks alustuseks aru saada sellest, et kohad, kust nad võõrtööjõudu ootavad, on samuti haigusest tingitud piirangute all.
Ettevõtjate jutust paistab silma see, kuidas eestlaste töökultuurist räägitakse halvasti ja ukrainlasi kiidetakse taevani. Aga migrandid ongi alati hoolikamad, sest nad ei tea omi õigusi ja on palukese nimel valmis ka nõrkemiseni töötama. Kui ületöötamist töökusena ja oma õiguste eest seismist tööpõlgurlusena võtta, siis meeldivad odavtöötajad ärimeestele kohe kindlasti rohkem.
Teine moment on pidev riigilt millegi nõudmine – kas ettevõtlus ei tähenda mitte seda, et inimesed võtavad ennekõike ise midagi ette? Kasvõi siitsamast tööjõudu otsides…
Eesti ettevõtjad on maa sool, aga odavtööjõu nimel ei maksa mõistust kaotada! Kogu Eesti tõmbab püksirihma pingule, sest tegu on tõesti elu ja surma piiril seismisega ning põllumeestelgi tuleb ilmselt osaliste kaotustega leppida – jutt käib ellujäämisest juba selle sõna otseses mõttes.