On kummaline lugeda sellest, kuidas kaitseministeeriumis vaadatakse süsinikujälge, käitutakse keskkonnasõbralikult ja mõeldakse rohepöördeliselt – see pole koht, kus kõik toimuv allutada kliimaeesmärkidele.
Mõne aja eest, pärast maastikutulekahju keskpolügoonil, pahandas üks inimene sotsiaalmeedias, et miks peavad kaitseväelased üldse südasuvel laskmist harjutama – tehku seda näiteks novembris. Paljud ei saa aru, et väljaõpe on pidev protsess, teoreetiliselt kätteõpitu vajab pidevat sisseharjutamist ning tegutseda peab oskama iga ilmaga ja igal aastaajal.
Nii on arusaamatu uudis, et kaitseministeeriumi valitsemisala vähendab oma keskkonnajalajälge – eelmise aasta tulemused näitavat, et kaitseministeeriumi valitsemisala on võrreldes 2019. aastaga vähendanud süsiniku jalajälge, tõstnud liigiti kogutud jäätmete osakaalu ja vähendanud veekasutust inimese kohta.
Iga kaitseliitlane ja kaitseväelane teab, et õppustel peab veekaotuse vältimiseks pidevalt jooma ja seetõttu kõlab veekasutuse vähendamine isikkoosseisu suurendamise puhul absurdina.
“Keskkonnahoidlik tegutsemine on meie jaoks väga oluline ning kahe aastaga oleme teinud märkimisväärseid samme selles suunas. Suur rõhk on rohelise energia kasutamisel, hoonete energiaefektiivsuse suurendamisel ja veetarbimise kahandamisel, mida oleme seni edukalt suutnud teha,” märkis kaitseministeeriumi kaitseplaneerimise asekantsler Tiina Uudeberg. Asekantsler lisas, et oma mõju on kindlasti avaldanud keskkonnateadlikkuse programm, mis on andnud panuse keskkonnateadlikkuse suurendamiseks ning aidanud eesmärke saavutada. Näiteks on valitsemisalas loobutud suures enamuses joogivee automaatidest ja joogiveena tarbitakse kraanivett.
2021. aastal mõjutasid süsiniku jalajälge enim ehk 59 protsenti võimearendusega seotud sõidukid, sealhulgas liitlaste sõidukid. 41 protsenti süsiniku jalajäljest pärines hoonete ja objektidega seotud elektri- ja soojusenergia tootmistes. Hoonete ja objektidega seotud süsiniku jalajälg vähenes võrreldes 2019. aastaga 50 protsenti, vähenemise peamine põhjus oli roheelektri päritolusertifikaadiga elektri ostmine ligi 50 protsendi ulatuses, hoonete energiatõhususe suurendamine ja taastuvenergia kasutuse suurendamine.
Sõidukite jalajälg suurenes 2021. aastal võrreldes 2019. aastaga 10 protsenti, ent seda mõjutasid eeskätt liitlasüksuste arvu ja õppuste mahu suurenemine. Arvestades ühe kütuse poliitikat ja olemasolevaid tehnilisi lahendusi kütuse asendamiseks võimearendusega seotud sõidukites on võimalused sõidukitega seotud jalajälje vähendamiseks veel väga piiratud.
Jäätmetekkes ja veetarbimise vähendamisel tehti edusamme inimese kohta, kuid kogu jäätmeteke suurenes 12 protsenti ja veekasutus 2 protsenti. Põhjuseks oli isikkoosseisu suurenemine 28 protsendi võrra.
Kui seda infot lugeda, siis tundub, et ka kaitsevõimekused visatakse rohepöörde altarile. Kaitseväes on oluline, et tehnika oleks hea maastikuläbivusega ja töökindel, mitte et see oleks keskkonnasõbralik, sest ka sõda pole seda. Kui sõjaväetehnika tehakse säästlikuks ja “roheliseks”, siis võib see sõjast räsitud maastikul täielikult takerduda. Kui kaitsevägi kasutab ainult rohelist energiat, võib see viia selleni, et esimene energiakatkestus jätab sõjaväe logistika elektrist ilma.
Kaitseväes ei ole loogiline panna prioriteediks rohepööret, vaid seal tuleb kasutada kõike, mis tagab kaitsevõimekuse. Kui selle tagab roheenergia, on tore, aga kui selles on veidigi kahtlust, siis tuleb kasutada seda, mis lubab kaitseväelastel igal ajal liikvele minna.
Huvitav, kas Ukraina armee mõtleb ka neist mahajäävale ökoloogilisele jalajäljele või on neil siiski prioriteediks venelaste minemapeksmine?
UU