Lisaks sõjarditele, tuulemöldritele ja rohe-punastele liiklusterrori vahenditele on üheks suuremaks probleemiks Eesti Vabariigis süvenev vaesus. Mäletan hästi, kuidas ühe Rootsi panga naisanalüütik kurtis, et vaesed pensionärid on turvarisk või oht demokraatiale või midagi sarnast, sest nad kalduvad toetama äärmuslikke poliitikuid.
See jutt on ilmselge jama, sest seoses vaesuse süvenemisega võime me märgata ainult ühe isamaalise pakendiga globalistide partei meeletu menu tõusu otse Saturni orbiidile. Mida nad seal hingavad, ei ole üldsusele teada. Veelgi hullem nuhtlus on aga pandeemilise vaesuse tingimustes levivad võikad kiirlaenud, mis viivad vaeste totaalse laostumiseni.
Ajalehes on kena lugu sellest, kuidas vaeste seibideks lõikamine meil tegelikult käib: “Kõrvuni võlgades inimestele on antud seadust rikkudes üha uusi laene.” Vaene on nüüd konksu otsas ja talt tuleb papp välja pigistada, eluase ära võtta, kui see on tema oma jne. Kõik muidugi vabatahtlikult ei maksa ja polegi võimalik maksta.
Siit algavad võlahaide mured, vaevad, inkassod ja kohtud. Harju maakohtus 19. märtsil peetud arutelul aga otsustati visata kõik tarbijakrediidi asjad maksekäsu kiirmenetlusest välja. Vaat kus lops, hakka või viimases hädas nutma ehk kohtukümnist maksma.
Mõistagi ei viitsi kohtunikud taolise halvasti lõhnava äriga jamada, nemad ei teeni midagi, ainult lisatöö. Tol hetkel oli kiirmenetluses ligi 3000 tarbijakrediidi asja ning neid tuli seoses masside vaesumisega pidevalt juurde. Edaspidi oleks selliseid nõudeid visatud tsiviilkohtusse tavalise hagiasjandusena.
Kohtutesse oleks seega laekumas 10 000 orja võlahagid. Ebameeldiv, tüütu ja piinlikult emotsionaalne. Pärnu Maakohtu esimees Talviste soovitas võtta kiirvõlglaste menetlemiseks kasutusele tehisaru. Vot see oleks innovatsioon, mille kõrval ka boltvoldid kahvataksid ja ka äsja suletud Skype oleks kukepea.
Mina soovitan aga kiirlaenu andjatel nõuda oma raha tehisarult. Küll ta midagi välja mõtleb, õnnetu ja muserdatud laenuori seda vaevalt teeb, pigem langeb ta depressiooni ja pühendub alkoholismile või putkab hoopiski välismaale.
Vaevalt et meil kiirlaenude ja kohtute probleemide pundar kuidagi laheneb. Rikkaks ei saa me nii pea. Päris nii vist ikka ka Eesti Vabariigis asju ei aeta, et paned ebaseaduslikke laene andnud kontorid kinni ja rahu majas. See ei lähe kohe mitte. Need kontorid on ikka selleks tehtud, et eesti rahvus, keel ja kultuur maksaksid aegade lõpuni.
Liigkasuvõtjad on lahutamatu osa eesti kultuurist, nagu ka Tuneesia kalmistul poisse põrutanud kommunist Foucault – mõned jõledused on režiimile nii kõvasti südame külge kasvanud ja nendest ei loobuta mingi hinna eest.
Kiunuvad kohtunikud aga viskame kerge südamega üle parda ning purjetame tehisaru juhtimisel helge õigusriigi poole. Mina pole seda välja mõelnud, nii nad räägivad. Ja juttu jätkub kauemaks, 2024. aastal oli Eestis ligi 83 000 tarbijakrediidi võlgnikku.
Sven Sildnik,
Sisepaguluses 06.05.2025