Riigikogu globalistidel on kindel plaan anda 16-aastastele europarlamendi valimistel hääleõigus. Liberaalide ja sotside jaoks tundub see loogiline – noored on ju nende tulevane valijaskond, „progressi“ lipukandjad. Ajupestud ullikesed. Ent pärast seda, mida näeme 2026. aasta Euroopa mässuleekides, kerkib küsimus: kas liberaalid saavad noori ja „uusi eurooplasi“ üldse enam usaldada?
Prantsusmaalt alguse saanud rahutused, mis on haaranud Belgia, Hispaania, Portugali, Itaalia ja Albaania, näitavad selgelt vasakliberaalse maailmavaate kokkuvarisemist. Noored ja immigrandid, keda aastakümneid peeti globalistliku vasakliberaalsuse kindlaks valijabaasiks, on pöördunud just nende valitsuste vastu, kes neid pilpa peal kandsid.
Pariisis, Lyonis ja Marseille’s põlevad hooned, rüüstatakse poode ja heisatakse anarhistide lippe. Belgias ja Itaalias loobitakse politseinikke kividega, Hispaanias ja Portugalis protestivad telkivad noored eluasemekriisi vastu, mille on suures osas põhjustanud massiimmigratsioonist tulenev nõudlus.
Miks see juhtub? Sest liberaalne utoopia põrkus kokku reaalsusega. Rohepoliitika, avatud piirid, kõrged energiahinnad ja peretoetuste suunamine immigrantide integreerimiseks on loonud põlvkonna, kellel puudub tulevik ja elu mõte. Noored eurooplased näevad, et neile jäävad vaid ülerahvastatud klassiruumid, kallid üürikongid ja madalad palgad. Immigrandid omakorda ei tunne vähimatki vajadust integreeruda – nad nõuavad üha rohkem, hinnad ju tõusevad – ja süsteem, mis nad sisse lasi, hakkab neilegi närvidele käima.
Kõige traagilisem on see, et liberaalidele siiani ustavad rünnakrühmad on pöördunud oma isandate vastu ja lammutavad seda globaalset vasakliberaalset projekti, mis neid sigitas. Kollased vestid, anarhistid, vasakradikaalid ja immigrantide jõugud närivad täna raevukalt kätt, mis neid toitis. Macron kukub, Le Pen tõuseb. Hispaanias kukub Sánchez ja ilmselt tulevad ennetähtaegsed valimised.
Niigi põdur globalistlik vasakliberaalne vandenõu on kriisis. See ei suuda enam pakkuda ei tasuta raha kõigile nn rõhututele ega usutavaid valesid lihtsameelsetele. Kui noored, kes pidid olema „uue Euroopa“ ehitajad, valivad selle asemel anarhia ja vägivalla, on projekt läbi. Finito.
Eestis peame sellest järeldused tegema. 16-aastastele valimisõiguse andmine europarlamendi valimistel oleks vastutustundetus. Noored vajavad rahvuslikku haridust, mitte Brüsseli haiglaseid fantaasiaid. EKRE seisab selle eest, et Eesti ei kordaks Lääne vigu: piirid kontrolli alla, oma rahvas esikohale, majandus teenigu oma riiki, mitte globalistide utoopiaid.
Euroopa linnad põlevad. See on hoiatus. Liberaalne eksperiment laguneb seestpoolt. Küsimus pole niivõrd selles, kas noored toetavad liberaale, vaid selles, kas Euroopa rahvad suudavad end veel päästa või läheb uuskommunism üle hõimusõdade ja jõuguvägivalla ajastuks.
Sven Sildnik,
Sisepaguluses 20.10.2026