Viimasel ajal on märgatavalt sagenenud uudised, kus mingi riik keerab selja “liberaalsetele väärtustele” ja saab kaela süüdistusi Brüsselist, truude liikmesriikide pealinnadest ja vasakliberaalsetelt organisatsioonidelt – esmalt meenub Gruusia. Nüüd aga tekib filosoofiline küsimus: kelle poliitika selles süüdi on? Gruusias kohe kindlasti sinna eksporditud “uusväärtused”.
Üks suurem läbikukkumine Läänele oli Afganistan, kus Bideni Ameerika heiskas oma saatkonnale homolipu ja Taliban võttis pärast homoagenda sõjaliste esindajate lahkumist kohe riigi üle. Prantsusmaad tõrjutakse nüüd hoolega tema endistest Aafrika kolooniatest välja, eriti Venemaa poolt, ja tekib kohe küsimus: mis tühimiku on Prantsusmaa seal tekitanud, et Kreml saab selle oma propagandaga täita? Viimati deklareeris oma vene-sõprust sel nädalal Ekvatoriaal-Ginea, endine Hispaania koloonia.
Gruusia eemaldus mõnevõrra EL-ist, nüüd kirjutab BNS: “Ühendriigid hoiatasid kolmapäeval tõsiste negatiivsete mõjude eest, kui Rumeenia pöördub läänest eemale.” Jutt käib presidendivalimistest, kus võidu võib võtta “paremäärmuslane”.
Üldine liberaalne narratiiv on muidugi see, et keegi susib ja ärgitab riike “rahva tahte vastaselt” Läänest eemalduma. Aga ikkagi jääb küsimus: kas pole süü ka Läänel, et alati maailmale eeskujuks olnud “liberaalne demokraatia” ei lähe maailmale enam peale, eriti traditsioonilistele ühiskondadele?
Üheks põhjuseks võivad olla “uusväärtused” nagu sooideoloogia, homoagenda ja muu taoline, teisalt aga on liberaalne maailm muutunud üha ebademokraatlikumaks ja totalitaarsemaks, mida näitab kasvõi EL-i liikmesriikide (ja isegi kandidaatriikide) jõhker survestamine, “uusväärtuste” pealesurumine, vihakõneseadused ja muu selline ebademokraatlik praktika.
Maailm vist ei taha enam Lääne järgi joonduda. Seda näitab ka temale vastanduva majanduspoliitilise bloki BRICS kiire laienemine. Selle bloki üks asutajateliikmetest on Venemaa. Muuhulgas on hakanud BRICS-i maid või sellega seotud riike aktiivselt külastama Eesti välisminister Margus Tsahkna, kes viimati käis vene-sõbralikus Kataris. Tema tegevus on ülikahtlane, sest just selliste riikide kaudu rikutakse sanktsioone Venemaa vastu.
Mart Helmel on õigus – maailma jõujooni kujundatakse kõvasti ümber ja ennast rohepöördega kägistav Euroopa Liit on kaotajate poolel.
Viimaste uudiste järgi kehtestas ka Ukraina Gruusiale sanktsioonid, kuigi selleks polnud mingit vajadust, vähemalt sõdivale riigile mitte – kaotati hoopis sõpru. Ilmselt on tegu lojaalsusavaldusega Brüsselile. Imelik samm riigilt, kelle enda siseasjadesse Vene riik eriti veriselt on sekkunud.
Uued Uudised