Õige hõlma ei hakka keegi, teadis vanarahvas. Aga ajad muutuvad. Vasakpoolsete propagandatöötajate eestvedamisel oleme jõudnud ühiskonda, kus süütuse presumptsioon ei kehti. Inimese elu võidakse hävitada ilma uurimise ja kohtuotsuseta – pelgalt anonüümsetele tunnistustele tuginedes. Säärasele nõiajahile on andnud oma tulise heakskiidu vabariigi presidendi ametit pidav Brüsseli käpiknukk.
Me ei tea, kas Marti Kuusiku eraelu puudutavatel kuulujuttudel on midagi pistmist tegelikkusega. Loodetavasti selgitab selle välja uurimine. Küll aga teame me seda, et kuulujuttude levitajatel oli väga kaalukas põhjus mees oma kohalt kiiremas korras maha võtta. Kuusik lubas võtta pulkadeks lahti e-valimised – tellida sõltumatu audit ja testida e-valimiste turvalisust.
Sest kujutage ette, mis juhtub siis, kui uurimine peaks kinnitama, et e-valimisi on kõik need aastad Reformierakonna kasuks võltsitud… See muudaks illegitiimseteks kõik need valitsused, milles oravapartei 17 aastat võimul olles osales. Järgneks vähemalt 10-palline poliitiline maavärin nii Eestis kui Euroopas. Kümned ja kümned inimesed võetaks riigivastase kuriteo sooritamise eest vastutusele. Selliste arengute ärahoidmine on Reformierakonnale ja nende käsilastele elu ja surma küsimus.
Peale selle, et vastastel oli Marti Kuusiku kõrvaldamiseks olemas motiiv, oli ministri hävitamiseks välja mõeldud infooperatsioon harvanähtavalt hästi koordineeritud. Anonüümsed vihjed Kuusiku eraelu kohta söödeti Eesti Päevalehele, Eesti Ekspressile ja Postimehele korraga. Teadaolevalt lasi need liikvele üks Rakvere reformierakondlane.
Ja mis põhiline – tänapäeval pole paremat teemat mehe hävitamiseks kui süüdistuses naistevastases vägivallas. Kui mees eitab, tuuakse mängu nn eksperdid, kes ütlevad, et tüüpiline vägivallatseja elabki eituses. Kui vägivalda eitab ka ohver, väidab seesama ekspert, et tüüpiline ohver peabki eitama, sest ta on oma mehest sõltuvuses. Teisisõnu, eita palju tahad, see lihtsalt ei loe. Kuulujutt on uus tõde. Vägivald on vaataja silmades.
Meediaväljaaded korraldasid eelmisel nädalal Rakverre koorineeritud dessandi, kus otsiti üles Marti Kuusiku ja tema eksabikaasa sõbrad ja tuttavad ning üritati neilt välja meelitada vihjeid, mis näitaksid ministrit halvas valguses. Ajaleht Postimees möönis esmaspäeval, et nemad kuulujuttudele kinnitust ei saanud. Trükiti isegi ära ühe peretuttava positiivsed kommentaarid.
Seevastu Eesti Ekspress, Eesti Päevalehe ja Delfi ühistoimetuse ajarjanikke ei häirinud, et vettpidavaid tõendeid pole, piisab kuulujuttudest. Artikkel ilmutati Delfis ajal, mil uus valitsus Riigikogus ametivannet andis. Miks? Sest nii ei jõua enne vande andmist reageerida. Ajaleht võinuks artikli avaldada mitu päeva hiljem, mis võimaldanuks ajakirjanikel teha rohkem uurimistööd ja leida tummisemaid allikaid. Aga sel juhul oleks ju magus hetk mööda läinud – president poleks Riigikogus valitsuse ametisse astumisel teismelise kombel uksi paugutada saanud.
Selline ajastus ja kokkumäng viitab otseselt poliitilistele huvidele. Ajakirjanikud võivad selles mängus olla pelgalt etturid. Paljud neist ju siiralt usuvad, et parandavad maailma ja võitlevad naistevastase vägivalla vastu. Tegelikult aga vormistavad nad ühe kliki räpast poliitilist tellimust, hävitades ühe Eesti perekonna, sealhulgas kahe alaealise lapse elu.
Ekspressi peatoimetajat ja kõnealuse artikli põhiautorit Erik Moorat siiruses ja maailmaparandamises süüdistada pole põhjust. Ta on endine Reformierakonna kaastöötaja, kes on aidanud erakonnal korraldada valimiskampaaniaid. TÜ lõpetanud politoloogina tunneb ta hästi poliit-tehnoloogiat ja avalikkusega manipuleerimise kunsti.
Kokkuvõtteks, eksminister Kuusiku ja tema eksabikaasa suhetesse toob usutavasti selguse uurimine. Reformierakond ja sotsid (aga ka ajakirjandus) pangu vaim valmis, et uurimisest ei pääse ka e-valimised, vähemalt nii kaua, kui selle valdkonna minister tuleb EKRE ridadest.
UU