Õhtuleht kirjutab loo õnnetusest naisega, kes sõidutas kahte last kastijalgrattaga. Traagiline lugu, aga see keeratakse paraku kohe propagandistlikuks.
“Tegemist on tõsise propagandaüllitisega – kuna ema sõitis kuskil Kristiines omal süül lapse rentslisse, siis selle pärast on Pärnu maantee sild ohtlik ja seal oleks vaja rattateed. Kogu see lapsega ema oma süül juhtunud õnnetus on toodud õigustama Pärnu maanteel autodelt ühe raja äravõtmist. See on suurusjärgus sama räige, et kui te maksutõusudega nõus ei ole, võtame lastelt koolilõuna ära. Jälle varjutakse lapse selja taha sigadusi läbi suruma. Lapsele aga soovin kiiret paranemist, tema ei ole milleski süüdi,” kirjutab EKRE poliitik Kadri Vilba.
Jättes konkreetse juhtumi kõrvale, tasuks vaadata üldse nn kastikate kasutamise tausta. Tegu on üsnagi laia liiklusvahendiga, mis tähendab, et kõnniteel tekitab see tõelise kitsikuse, eriti kui lisaks temaga uhavad seal tõuksid ja soolojalgrattad – jalakäija on seal tõsises ohus. Isegi jalgrattateedel muudavad nad üsna liikluse üsna pingeliseks, sest kui kaks kastikat liiguvad üksteisele vastu ja samas sagivad teised rattad-tõuksid, on sealne liiklus agressiivsuselt juba nagu sõiduteelgi.
Talve, libeda ja lume saabudes läheb asi veelgi hullemaks. Hea oleks, kui siis kastikaid üldse välja ei aetaks, sest nagu Tallinna abilinnapea Pärtel-Peeter Pere just teada andis, murrab ta aprillis antud lubadust ja lumekoristust kõigil tänavatel ei tule. Kes aga tema kombel kastikaga veel välja tuleb, seab oma lapsed talvises linnas tõelisesse ohtu.
Üht põhjamaist suurlinna ei saa muuta jalgratta- eriti veel kastikate linnaks. Kastikas on nagu jalgratas, sellega ei sõideta igale poole, ka mitte teatrisse ja pidulikule vastuvõtule. Kui aga sõidetakse välja koos lastega, siis peab endale aru andma, et seatakse ohtu ka nemad. Kastikaga peab sõitma seal, kus on ruumi ja kus on ohutu, temast ei saa kujundada ühistransporti, Tallinn ei sobi selleks ka kõige parema tahtmise juures.
Kastijalgratast ei saa kasutada samadel põhimõtetel kui maasturit või limusiini ja peab endile selgeks tegema, et kogu selle “rohelise” liikluse tänavatele toomine muudab ka kõnni- ja jalgrattateed agressiivse liiklusega alaks. Seda on juba ammu näha elektritõuksidega, mis on muutunud oluliseks probleemiks, sest liikluskultuur pole meil just kiita.
Uued Uudised