Rahvuskonservatiive on sageli süüdistatud selles, et nende tegevus ja isegi eksistents olevat Kremlile kasulik, tavaliselt stiilis: EKRE-le ei meeldi homoagenda, Putinile ka, ju nad siis sõbrad ole. Sedasi väitvad poliitikud ja politoloogid unustavad, et see klapib ka teistest poliitilistest jõududest rääkides.
Elektri- ja soojahindade järsk tõus pole tingitud Ukraina sõjast, see algas juba enne Venemaa agressiooni ja Eestis mullu sügisel – selle otsene põhjus on rohepööre, mille eestvedajaks Eestis on Kaja Kallase valitsus.
Mida on Putinile hetkel vaja? Seda, et lääneriikides tegeleks ühiskond siseprobleemidega ega märkaks Kremli sigadusi; et sealne rahvas vaesuks (mida inflatsioon ja hinnatõusud kaasa toovadki) ja pöörduks oma valitsuste vastu; et riikides oleks vastuolud võimalikult suured, mis soodustaks Venemaa tegude mittemärkamist. Lääs kõike seda Putinile ka pakub (ise sellest aru saamata).
Nii otsustas Hollandi valitsus kliimameetmete kasuks, mis sunniks paljusid farmereid oma tegevust lõpetama ja mille peale alustas maarahvas siiani kestvaid proteste. On selge, et oma rahvaga sõdiv Holland on nüüd Venemaa-vastases koalitsioonis passiivne, kui koduõuel on konflikt.
Sama on ka Eestis. Kaja Kallase valitsus ajas inflatsiooni ja hinnad lakke, algamas on massiline vaesumine ja see võib kaasa tuua sotsiaalsed konfliktid. Seda veel eriti punatanki saaga valguses – siinsed venelased on niigi vihased ja kui neile lajatab veel ka talvine hinnatõus, pole neil enam mingit põhjust sellele riigile lojaalne olla. Läheks nad veel tagasi Venemaale, aga nad tahavad kindlasti ka Ida-Virumaa kaasa võtta.
Võib-olla oleks huvitav jälgida, kes NordPoolis nii kõrgeid pakkumisi teeb, et tavatarbijad elektrihindadest ägisevad? Ehk on see keegi, kelle juured ulatuvad Putini lähedusse – neid on Lääne-Euroopas küllaga, kasvõi Gerhard Schröder. Kõrged börsihinnad laostavad kogu tarbijaskonda ja kõike seda võidakse dikteerida kusagilt ida poolt. Putin on ju Lääne sisuliselt gaasisilmuse otsa riputanud ja hinnarekordeid püstitav börs on talle lausa boonuseks – gaasi pole Läänes saada ja see on kallis, üle mõistuse hinnaga elekter veel takkaotsa lisaks.
Lääne valitsused mängivad kliimameetmetega ohtlikku mängu – need poovad majandused kinni, rahvas hakkab vaesuma, võimenduvad sotsiaalsed konfliktid, ühiskond muutub ebastabiilseks ja Lääs kokkuvõetuna nõrgemaks, sest nii rumalalt aetakse kliimapoliitikat ainult läänemaades. Või nagu ütles kolumnist Ats Miller: läänelikud väärtused puudutavad vaid väikest osa inimkonnast, teised käivad oma rada. Kliimameetmetest nõrgestatud majanduse ja ühiskonnaga Läänest pole Putinile ega Hiinale vastast.
Liberaalsed lääneriigid on sama rumalad nagu kunagine NLKP Poliitbüroo, kes midagi pähe võttes ei hoolinud millestki muust peale eesmärgi ja kõik hoiatused visati kõrvale, kui need eesmärgiga ei sobitunud. Rohepöördest tekkinud probleemid on puhas energia Kremli veskilabadele ja kõik need, kes enesehävitamisega jätkavad, on Kremlile väga meeltmööda.
Uued Uudised