Eesti traagika sai alguse 2021. aasta jaanuarikuus, kui upitati aparatuuri abiga võimule valitsus, mida asus juhtima Kaja Kallas ehk reformierakondlik valitsus. Esimese asjana nemad teatasid, et nemad hakkavad tegema korda riigi rahandust. Juba siis hakkasid vaikselt liikuma jutud, kuidas plaanis on maksutõusud, ja on erinevad maksutõusud plaanis, aga see jäi juttude tasandile. Enne 2023. aasta valimisi teatas peaministri kohustusi täitev Kaja Kallas siin saalis selgelt: ” Lugege mu huultelt! Maksud ei tõuse. Punkt!“
Ja siis, kui valimised olid läbi, hakkas maksuralli pihta. Tõsteti erinevaid makse, tõsteti aktsiise, tõsteti teenustasusid riigiteenustele, loodi uusi makse. Ja üks nendest plaanidest oli loomulikult ka automaks, mis nüüd tänasel päeval on meil siin saalis teistkordsel arutlusel.
Aga kogu see maksuralli tegevus tegelikult ei seisnenud ju selles, mida nad ametivannet andes meile vandusid. Kõik ministrid, kogu valitsus vannub, et nemad seisavad Eesti rahva heaolu tagamise eest ja tuleviku kindlustamise eest. Ja nad lubasid jääda ustavaks põhiseaduslikule korrale. Noh, need maksutõusud – see ei ole Eesti rahva heaolu, see ei ole kindlasti kohe Eesti rahva heaolu tagamine. Ja kindlasti ei kindlusta see Eesti rahva ellujäämise, Eesti ellujäämise tulevikku.
Nagu ilmnes hiljuti, kõik need otsused nende valitsuste ajal olid juhindunud isiklikest huvidest lähtuvalt. Ja nüüd me siis oleme kolm aastat hiljem, peale seda, kui usin Reformierakonna juhitud valitsus asus riigieelarvet korda tegema, palju hullemas seisus, kui olime kolm aastat tagasi. Riigivõlg on hukkunud kolksuna alla. Oleme siin võtnud tipukohad majanduslanguse osas, oleme inflatsiooni osas võtnud tipukohad. Ja see suur ammuaegne lubadus viie rikkama riigi seas on lihtsalt farsiks juba kujunenud. Endiselt me kuuleme neid muinasjutte, kuidas maksude tõstmine teeb riigi rikkamaks ja majandus hakkab kindlasti usinalt tõusma, kuidas maksud hakkavad laekuma.
Nüüd siis see vana uus valitsus ehk Eesti traagika jätkab täpselt samal kursil, mida senised kolm aastat on tehtud. Maksutõusud, maksude kehtestamine, teenuste tõusud. Ja seda tehakse oma inimeste heaolu ja toimetuleku arvelt. See ainult annab kinnitust, et jätkatakse hoolimatust oma inimeste suhtes ja oma riigi suhtes. Mitte midagi ei ole muutunud peale selle, et suureneb ainult vaesusriski või vaesusesse langevate inimeste arv.
Automaks on üks nendest. Ma saan aru, et need otsused või vähemalt tundub, et tulevad inimeste poolt, kes vist ei olegi Tallinna linnast väljaspool käinud või paremal juhul Tartu linnast väljaspool käinud, elavad nendes turvalistes kuldsetes ringides. Nad ei tea seda, et on piirkondasid, kus ühistransport praktiliselt puudub. Ainukene liikumisvahend, et pääseda juurde riigiteenustele, saada arsti juurde, saada lapsed kooli, ise tööle, võib-olla käia notari juures –ainuke lahendus ongi auto. Auto olemasolu on eluks vajalik. Ka selleks, et saada poodi, apteeki – ükskõik, mis pähe tuleb.
Võrreldes linnainimeste, kuldse ringi inimestega, kellel on kõik käe-jala juures, kellel on võimalused erinevateks ühistranspordivariantideks, alternatiivideks, väga paljudes maapiirkondades seda lihtsalt ei ole. Ja kõik need linnainimesele iseenesestmõistetavad teenused ja tegevused on kümnete kilomeetri kaugusel.
Ja nüüd siis valitsus karistab neid inimesi, et nemad elavad maapiirkondades. Ta karistab neid selle eest, et nad on siiamaani saanud hästi hakkama ja julgevad omada autot, igapäevaelu tarbeeset, eluks vajalikku asja. See on lihtsalt niivõrd häbiväärne ja seda on väga raske pehmemalt väljendada. See on kõige pehmem väljend.
Ma ei tea, mis nende inimeste peades toimub, aga see illusioon ja see vale, mida nad kõigile siin söödavad ette, kuidas nemad parandavad sellega riigieelarve olukorda ja maksulaekumisi – see on ju vale. See on vale, seda raha ei hakka tulema selle arvelt, et me oma inimeste toimetuleku teeme küsitavaks, selle arvelt, et me oma inimesed vaeseks maksustame. Nimetada seda kõike ainult riigieelarve parema positsiooni nimeks – see on näkku valetamine, mida me oleme viimaste valitsustega ehk Eesti traagikaga harjunud nägema. Ainult valetamine! Eraldi teema on muidugi see, et nimetada seda kõike veel julgeolekumaksuks.
Ütleksin, et valitsejad naeruvääristavad oma rahvast, oma kõrgeimat võimu, kui selliseid jutte neile ette söödetakse. Automaks on absurdne asi, see on täiesti vastuvõetamatu asi. Ma ei tea, kaugele veel, mis maksud meile veel pannakse. Aga niimoodi hävitada Eestit sellega, et maal elavad inimesed, ütleme, isoleerida kõikidest teenustest ja sundida neid elukohta muutma – see on Eesti riigi maa soola hävitamine.
Kert Kingo, riigikogu EKRE fraktsiooni liige