Uued Uudised

Kes on need “võõrad”, kes pidavat tuuleparkide arutelusid segama? Eks ikka omad, Eestimaa inimesed

Rahvaga kohtumine Aqvas. Fosforiit ja tuulikud. Evelin Poolamets

Võimupoliitika üheks propagandavõtteks on saanud nende inimeste, ühenduste ja erakondade demoniseerimine, kes astuvad välja riigi valitsejate hukatusliku poliitika vastu. Seda kasutati Nursipalu kodukaitsjate puhul, nüüd läks see poliitika kasutusele tuuleparkide vastaste mahategemiseks.

Peavoolumeediasse on ilmunud pealkirjad sellest, kuidas “tuulikusõda kogub tuure” ja “rahvakoosolekutele tungivad võõrad”. Samuti räägitakse ähvardustest. Kes siis on need “võõrad”?

Kui Põltsamaa vallas on tuulikute teemal konflikt võimu ja kohalike vahel, siis ei ole see enam põltsamaalaste asi – sellised konfliktid on praktiliselt igas vallas, kuhu tuuleparke planeeritakse, ning need konfliktid laienevad üha enamatesse valdadesse ja maakondadesse. Tuulikud ei ole enam mingi omavalitsuse kohalik, vaid on üleriigiline probleem.

Kui näiteks Ida-Viru inimesed tulevad Põltsamaale solidaarsusest või rääkima oma kogemusest tuulikutega, on nad koosolekul tõesti võõrad. Ainult et Põltsamaa “siseprobleem” ei ole enam ainult Põltsamaa probleem, põltsamaalased on ainult ühed rahulolematutest, seda on ka saardelased, saarlased, läänerandlased ja paljud teised. Võitlus tuulikute vastu on juba üleriigiline võitlus.

Sama hästi võiks öelda, et kui mõnes Pärnumaa vallas arutletakse Rail Balticu trassi üle, ei tohi sinna ilmuda Avalikult Rail Balticust aktivistid – kohaliku rahva jaoks on nad tõesti võõrad, aga samas on nad inimesed, kes teavad laiemat pilti.

Riigivõim tahaks muidugi, et konflikt jääks võimalikult lokaalseks, kohalikud teaksid üldpildist võimalikult vähe ja protest sumbuks. Samas aga peavad tuuleparkide vastased just koonduma, sest aitab ainult üleriigiline ühisrinne, üksi nokitsejad suretab riik ruttu välja.

Seetõttu üritavadki selliseid projekte läbi suruvad riigiametid, arendajad ja kohalikud võimud lüüa kiilu inimeste ja ühenduste vahele, demoniseerida aktiviste, hirmutada ja eemale peletada kõiki, kes julgevad häält tõsta ning nende teerulli pidurdada.

Sotsiaalmeedias kirjutab Lauri jürgenson toimuva kohta nii.

“Kes võõrad?
Neegrid?
Ukrainlased?
Nagu ei usu hästi.

Siiani nähtud koosolekutel on ikka ainult eesti keelt kuulda olnud ja nende nn “ametnike” jaoks ongi oma rahvas võõras, sest ametnik ei aja Eesti asja. Ta ju ajab kas välismaa onude-tädide või siis iseenda asja.

Liiga paljudele inimestele on liiga selgeks asi saanud ja kui ei osata paarile lihtsale küsimusele anda klaari vastust siis tulebki asi seisma panna ja kogu lugu!

Küsimus 1)
Kuidas tohib neid üleüldse ehitada, kui mõju ei ole võimalik uurida? Eestis pole ei võimekust, pädevust ega mõõteriistasid.

Küsimus 2)
Kui mitte kuskil maailmas pole tuuleelekter teinud inimeste jaoks elektrit odavamaks, siis mis on majanduslik põhjendus?

Kui neile kahele küsimusele vastust pole, siis on jutt läbi.

Ja kui ei taheta juttu kuulata, siis on aeg hakata ähvardusi ka täide viima, sest kui mingi kinnimakstud seltskonna tegevuse tulemus on inimeste majanduslik kahju või tervisehädad… siis ei ole mõtet mulisema jääda.

Kes kodu ja tervise kallale tuleb on vaenlane ja vaenlane tuleb hävitada!
Kes siin proovib jääda “poliitiliselt korrektseks”, see kannatab ise ja koos perega ja topib aferistidele vabatahtlikult raha tasku.

Üks asi lisaks:
Eestil on ilma täiesti valesse suunda rajatavate tuule- ja päikeseparkideta lihtsasti võimalik toota kogu vajaminev energia täiesti ise.
Kogu tehnoloogia on selleks olemas ja mitte mingeid ultrakalleid taristuid pole tarvis hakata välja ehitama.
Tuleb lihtsalt need rohetolad üle parda saata!

Ja kui keegi veel tahab hirmsasti vaielda… siis võiks algatuseks tuua kasvõi ühe näite, kus riik osaleb asjas ja üritus on tervemõistuslik ja hea ja ka toimib hästi.

Ei ole ju palju palutud?
Mingeid kobarkäkke on üsna pikk nimekiri.”

Lisatud Veiko Vihuri kommentaar:

“Jälle on peavoolumeedia valinud poole, ja need pole Eesti rahva huvid, mida esindatakse. Protestiv rahvas tembeldatakse koguni Venemaa käsilasteks, EPLi juhtkirjas lausa nõutakse, et poliitikud resoluutselt rahvast üle sõidaksid ja eelistaksid progressi. Täpselt samad mustrid, mida nägime koroonaajal.

“Protestisiltide vahel on kaduma läinud kaine mõistus ja inimlikkus. Lokkavad emotsionaalsed avaldused ja kuskil taustal üürgab Eesti Ekspressi loo kohaselt ka Vene propaganda narratiiv.”

“Praegu vajame otsustajaid, kes suudavad Eestit nüüdisajastada, mitte ei lase muutuste hirmus kodanikel endast üle astuda.”

“….tasakaalukas debatt, millele saavad peamiselt platvormi rajada otsustajad ja poliitikud, on praegu kuritahtlike vastuseisjate lärmi taha ära kadunud. Kuldset keskteed ei eksisteeri, pigem kiputakse rahvale järele andma.”

Vabandust – milline saab olla kuldne kesktee röövli ja röövitava vahel?”

Exit mobile version