26. septembril võeti riigikogus menetlusse kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse ja prokuratuuri seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärk oleks reguleerida prokuröride ametipalku kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadusega. See on justiitsministeeriumi eesotsas minister Urmas Reinsalu (IRL) soov ja tahe. Valitsus kiitis konsensuslikult ka Reinsalu ettepaneku heaks. Valitsuse istungil ei olnud prokuröride palkade reguleerimise vastu ka rahandusminister, Viimsi vallavolikokku kandideeriv Toomas Tõniste (IRL).
Hiljutisel riigikogu põhiseaduskomisjoni istungil aga selgus, et rahandusminister Tõniste juhitava ministeeriumi riigihalduse minister Jaak Aab (KESK) saatis justiitsministeeriumi plaani kuu peale. Aab läkitas juba 2. oktoobril riigikogu põhiseaduskomisjoni esimehele Marko Pomerantsile (IRL) argumenteeritud kirja, milles põhjendas eelnõu suhtes kujundatud negatiivset hoiakut.
“Prokuröriteenistus on avaliku teenistuse üks liik, prokurörid on ametnikud ehk prokurörid ei ole Eesti Vabariigi põhiseadusega määratletud kõrgemad riigiteenijad. Seetõttu ei ole põhjendatud, et seadusemuudatusega viidaks kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadusse (KRAPS-i – toim.) sisse ametnikud, kes sinna olemuslikult ei kuulu. Lisaks ei taga prokuröriteenistuse regulatsiooni ühe osa (palgateema) väljavõtmine prokuratuuri seadusest (ProkS – toim.) ja viimine riigikogu koosseisu lihthäälteenamust vajavasse teise sihtgrupi palkasid reguleerivasse seadusesse ehk KRAPS-i ka prokuröride sõltumatust – ülejäänud prokuröriteenistuse regulatsioon (nt teenistusse võtmine, selle nõuded
ja piirangud, teenistusest vabastamine, distsiplinaarmenetlus ja kõrvaltegevuste lubatavus) jääb endiselt reguleerituks ProkS-ga.
Kui justiitsministeerium soovib siiski siduda prokuröride palgad koefitsientide abil kohtunike palkadega, siis võimaldab sama tulemuseni jõuda see, kui prokuröride palgakoefitsiendid kehtestatakse ProkS-ga. Analoogset lahendust rakendatakse kantslerite põhipalkade kehtestamisel, mis on avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 61 lõike 7 kohaselt 90% ministrile makstavast ametipalgast. Kirjeldatud regulatsiooni abil on kantslerite kui ametnike garanteeritud palgamäär (põhipalk) seotud ministrite ehk kõrgemate riigiteenijate garanteeritud palgamääraga (ametipalgaga). Samas ei ole tegemist lahendusega, mida me riigi palgapoliitika kujundajatena soovitaksime – tänu indekseerimisele on kantslerite kui ministeeriumide tippjuhtide palgad jäänud üldise palgaturu trendidest maha ja see mõjutab kõigi riigiasutuste tippjuhtide palkade omavahelist tasakaalu ja nende konkurentsivõimet palgaturul, seeläbi ka riigi kui tööandja atraktiivsust tippjuhtide värbamisel,” selgitas riigihalduse minister Jaak Aab.