Vastakas ja kohati perversne olümpiamängude avatseremoonia Pariisis on tekitanud palju kriitikat, kuid ERR-i kultuuritoimetuse juht Erle Loonurm rääkis, kuidas selle „nauditava show’ga soovisid lavastuse loojad teha vaimuka ekskursiooni Prantsusmaa kuulsusrikkasse ajalukku“.
Seejuures väljendas ta üllatust, et see kõik poleemikat tekitas. Kunst ongi mõeldud natuke ehmatama ja võib olla ka šokeerima, leidis ta.
Kõige rohkem vastukaja tekitanud stseenid transvestiitidega tõi Loonurme hinnangul välja lavastaja väärtuseid.
“Thomas Jolly, kes oli avatseremoonia pealavastaja, lähenes väga loominguliselt ja teistmoodi peojumal Dionysosele, kes oli Vana-Kreekas veini ja pidustuste jumal. Philippe Katerine, kes teda kehastas, ütles ise selle peale, et kui ta oleks tahtnud šokeerida, oleks ta võtnud selle vähesegi kaunistuse endalt ära ja siis oleks see olnud šokeeriv,” rääkis Loonurm musta valgeks.
Sealt edasi tuli stseen püha õhtusöömaajast, kus ümber laua istuvad drag queen’id ja kväärid.
Loonurm: “See kõik esindab väärtusi, mida Jolly on tahtnud show’ga esile tõsta ehk identiteedirikkust, erinevaid väljendusviise ja arusaamu.”
Ehk siis kogu see friiksõu oligi mõeldud inimesi taaskord lõhestama. Kui see kõik on on prantslaslik ja osa selle kuulsusrikkast rahva ajaloost, mis sobib olümpiamängude avamisele, siis palju õnne!
Kui enamik inimesi nägi mööda jõge kappavas ratsanikus maailmalõpu kuulutajat, siis see pidi Loonurme taas väärtusi sümbolisserima – seekord siis olümpiamängude väärtusi, nagu vastupidavus, jõud.
Siiski tunnistas ta, et samal ajal on see apokalüpsis, mis tähendab justkui maailmalõppu ja pimedust, mille lõpust tuleb uus algus ja valgus.
Miks aga uhkustavad prantslased maharaiutud peaga Marie Antoinette´ga, mis oli Loonurme lemmikkohti
Naine, kes hoiab oma pead süles ning see pea laulab oli just nimelt Marie Antoinette ja hoone oli Prantsuse revolutsiooni aegne 18. sajandi vangla, kus Marie Antoinette oli vangis, enne kui tal pea maha võeti.
“Tema koos oma mehe Louis XVI-ga oli viimane monarhia esindaja, nad olid viimane Prantsusmaa kuninganna ja kuningas, pärast seda tuligi vabariik. Loojad, kes Pariisi olümpiamängude avatseremoonia lavastuse tegid, ütlesid ise, et oluline oligi näidata Prantsusmaa ajalugu, minnes mööda Seine’i jõge ja tuues esile hooneid, mis seal vasakul-paremal on ning näidata Prantsusmaa ajaloo rikkust,” seletas meie rahvusringhäälingu kultuuritoimetuse juht.