Suure kliimahüsteeria tõttu hakatakse alles nüüd mõtlema selle peale, et ka “puhta energia” tootmine on saastav – keskkonnaagentuur juhib tähelepanu, et 2050. aastatel hakkab tekkima hulgaliselt päikesepaneelide ja tuulikute jäätmeid.
Keskkonnaagentuuri blogipostituses rõhutavad keskkonnaanalüüsi ja aruandluse osakonna juhtivspetsialist-analüütik Pille Aarma ning praktikant Lola Link, et päikesepaneelide ja tuulikute paigaldamise kiire tempo juures tuleb mõelda ka sellele, mis saab edasi, kui nende kasutusaeg lõppeb. Nimelt on tuuliku eluiga 25–35 aastat ja päikesepaneelil 25–30 aastat, peale seda on tegemist jäätmetega.
Eesti Probleemtoodete registri andmetel lasti 2022. aastal Eestis turule 4093,6 tonni päikesepaneele. Samal aastal koguti neid jäätmetena kokku 2,23 tonni, millest materjalina võeti ringlusesse 1,27 tonni. Tehastele tagastatud kogused, näiteks garantii ajal, Eesti jäätmestatistikas ei kajastu.
Eesti on seadnud eesmärgiks 2030. aastaks toota kogu tarbitav elekter taastuvatest energiaallikatest. Sellest tulenevalt on rajatud mitmeid päikese- ja tuuleparke – 2022. aasta keskel küündis Eestis asuvate päikeseparkide koguvõimsus 474 megavatini, praegu olemasolevate tuuleparkide võimsus aga 340 megavatini. Samuti suureneb päikesepaneelide paigaldamine nii eramajadele kui ka tööstustele ning töös on mitmed suured arendusprojektid, nagu Siiraku ja Tootsi-Sopi tuulepargid ning Raba ja Nurme päikesepargid.
“See tähendab, et 2050. aastatel hakkab tekkima hulgaliselt päikesepaneelide ja tuulikute jäätmeid. See on suur ja püsiv jäätmevoog, mille käitlusvõimaluste loomiseks tuleks juba täna teha plaane ja investeeringuid,” toonitavad Aarma ja Link, lisades, et materjalide ümbertöötlemine võib anda võimaluse uue majandusharu või ekspordiartikli tekkimiseks.
Euroopa Keskkonnaagentuuri hinnangul tekib Euroopas 2030. aastaks päikesepaneelidest 1,5 miljonit tonni jäätmeid ja tuulikutest lausa 4,75 miljonit tonni. (BNS)