Meie valitsuste usaldus ei ole kunagi olnud 0%, ükskõik millise totruse, õuduse või julmuse nad ka ei oleks kokku keeranud. 35% elavjõust on alati rahul ja rahul ükskõik millise rõhumise ja ükskõik milliste töllidega. Isegi Ansipi kolmanda valitsuse tase oli 35% ja alla selle pole number kukkunud.
Mida selle 35% teha, mina ei tea. Mõistlik oleks kehtestada õiglane ja jätkusuutlik valitsuse toetusmaks, tubakaaktsiisi laadne koormis, mida maksavad ebaterve valitsuse toetajad juhul, kui režiimi toetus langeb alla 50%. Kui valitsust ei toeta rahva enamus, on see ebademokraatlik ettevõte ja demokraatiale vastu töötamise eest tuleb maksta.
Ebademokraatia on riigi tervisele halb, nagu suitsetamine, tulemuseks on kopsuvähk. Kindlasti peksid olema toetuspuudega valitsuse asutustel ja avaldustel hoiatuseks koledad pildid nagu suitsupakkidel. Vaestest, haigetest, surnutest ja tagakiusatutest – igasugustest ohvritest ja kannatajatest.
Küsimus on selles, kui suur see maks peaks olema ja kuidas see sisse nõuda. Hetkel kehtib meil 19,4% inflatsioon ja see kurnab kõiki, nii roherežiimi pooldajaid kui vastastaseid ja see on ebaõiglane. Kui ma ei osta hapukapsaid, ei peaks ma ka nende eest maksma.
Mingit osa inflatsioonist võib pidada globaalseks, objektiivseks või kuidagi nii, Saksamaal on ka inflatsioon, on isegi Ühendkuningriigis, puhtalt ei pääse keegi. Ometi on meil õnnestunud ühes eurokatla servas keeta eriti lahjat suppi, ja selles ei saa süüdistada kedagi muud kui va Kaja Kallast ja tema õukonda,
Jämedas joones võiks öelda, et 12% inflatsioonist on valitsuse omalooming. Ja see tuleb valitsuse pooldajatel kinni maksta. Maks 12% pole aga selles mõttes piisav, et valitsuse vastaseid on kaks korda rohkem kui pooldajaid, seega on igal valitsuse pooldajal vaja kompenseerida kahe valitsuse vastase kasvanud kulud.
Selle loogika järgi peaks iga Kaja Kallase pooldaja maksma mitte 12% sissetulekust, vaid 24%. Võrreldes sotsiaalmaksuga on see köömes. Aga mis teha, kui sa oled endale valinud nii kuluka ja luksuliku maailmavaate ja selle ka teiste peale surunud. Käi papp välja, sina tellisid, sina maksad.
Aga nii kergelt lugupeetavad siiski ei pääse. Enamik inimesi on meil palgavaesed või elavad peost suhu ja tagasi. Suurema osa inimeste sissetulek kulub eluasemele ja toidule. Paljud toidukaubad läksid 50% kallimaks, eluasemekulud tõusid aga kõige rohkem.
Tahaks kangesti 24% veel 50% juurde väänata, aga lepime 39%, siit võib tuletada universaalse Kaja Kallase valitsuse toetamise aktsiisi ehk 63% sissetulekust, koos sotsiaalmaksuga läheb küll üle 100%, aga võtame sellest, mis sotsiaalmaksust üle jääb. Kommunaalid on vaja maksta.
No on kallis, ei saa salata, aga kui on otsustatud luksusliku maailmavaate kasuks, siis on õiglane see poliitilise luksuse nautijatel endal kinni maksta. Kui raha enam pole, siis võib pöörduda laenu saamiseks panga poole või maailmavaadet korrigeerida, ühest lahendust siis pakkuda ei ole võimalik.
Ma saan aru, kui kallaslikku poliitikat toetavad ülirikkad inimesed nagu Vanasooros, Bill Gates, Rockefeller ja muud sarnased. Miljardär võib endale lubada. Meie siin paepealsel Maarjamaal peaksime aga endalt küsima, kas me oleme rokefellerid või ei? Kes ei ole rokefeller, see ei sõida saja meetrise jahiga ja ei telli rohepoliitikat. Majanduslikel põhjustel. Punkt.
Kes on aga üle jõu elanud, see läheb haamri alla, tema maine vara müüakse maha ja projekt on sellega lõpetatud. On juhtunud ka paremates perekondades. Laostujatele lohutuseks, et mis siis ikka – looduse ülevuse kõrval on see köömes. Oli Püha Rooma Keisririik, enam ei ole, Hansat pole, ka Taani suurvõimu pole, see kõik on läinud.
Ma saan muidugi aru, et seda kallaseaktsiisi ei ole võimalik kelleltki välja nõuda, sest see on liiga kallis ja ka natuke julm, idee ei leia ilmselt piisavalt pooldajaid. Ent saavutus on seegi, kui me me saame ülevaate absurdse kulu suurusest, kulu põhjusest ja kulu põhjustajate isiklikust vastutusest.
Mis mulle kogu selle inflatsioonijandi juures meeldib, on see, et erinevalt liitlastest lombitaga, ei eitata meil inflatsiooni olemasolu. Seda ilmselgelt vähendatakse ja ilustatakse ja ei keskenduta valusale teemale piisavalt, aga päris hullu ka ei panda. Hetkel läheb faktikontrollist läbi, on veel arenguruumi.
Mäletan üht kokkuvõtet Bideni Ameerika inflatsiooni retoorikast: sellist asja nagu inflatsioon pole üldse olemas, inflatsioon on parasviisi 0% ja pealegi valmistab valitsus ette hiiglaslikke inflatsiooni korvamise meetmeid. Nii nad seal räägivad. Idiootliku plära kõrval olid ka üüratud meetmed, mis väga tõenäoliselt tuuri pandi, aga ikkagi.
Kokkuvõtteks kordan veelkord, et miljardäri luulud ei sobi vaesele talupojale. Vähe sellest, palgavaesele ei sobi ka keskklassi luulud. Kehvik peab keskenduma kehviku reaalsetele probleemidele ja need probleemid lahendama. Rockefeller saab ise hakkama, ei maksa tema pärast pead valutada.
Seega vali Sven Sildnik riigikokku. Miljardäride roheluulud ei toimi, need toovad kaasa kägistava inflatsiooni, kokku kukkunud majanduse ja dementse propaganda. Vali elu!
( : ) kivisildnik
Pärnus 07.01.2023