Kliimamäratsejad radikaliseeruvad: mõne päeva eest lugesin uudist Saksa punarohelistest kliimaaktivistidest, kes kutsusid progressiivsest inimkond üles luksusautosid füüsiliselt hävitama. Üht-teist õnnestus ka põlema pista. Kliima kaitseks, muidu sureme.
Vähe sellest, äsja raporteeris National Review loos “Environmentalist Killjoys Are Coming for Your Football”, et Harvard-Yale’i tuli- ja spermapead võitlevad lisaks lennukitele ja lehmadele ka jalgalli vastu. Ikka kliima poolt ja elu kaitseks. Eks ta ole, abordid ei tee elule midagi, jalgpall aga tapab.
Kliimamäratsejate mõttekäike pole lihtne jälgida, aga kogu seda soga üldistades: nad näevad ohtu tsivilisatsioonis ja heaolus – kõik, mis põhineb fossiilsel kütusel, on mõrvarlik. Tootmine, tarbimine, sotsiaalhoolekanne, meditsiin, meelelahutus – kõik see põletab fossiile ja kõik see tapab meid loetud kuude, aastate või nädalate pärast, olenevalt infoallika radikaalsusest.
Luksusautode põletamise mõte on massidele sel põhjusel arusaadav ja vastuvõetav, et neil endal luksusautosid ei ole. Võitlus kapitalismi vastu ei ole uuskommunistide jaoks võitlus suurpankade, ülemaailmsete korporatsioonide ja neid teenindavate valitsuste ja meedia vastu, vaid Porschele tule alla tegemine.
Jalgpallivastane võitlus on sellesama kiivuse teine pool – mina ei ole selline võimsa rinnakorviga superstaar, mina ei ole masside ja naiskodanike lemmik, äigan siis kliimateibaga vastikule sportlasemolule. Miks ta hingab siis rohkem kui mina ja emiteerib saatanlikku tsee oo kahte.
Jabur tarbimine ja ebakvaliteetsete toodete massiline valmistamine on ka minu meelest kuritegelik. Kuid süüdistada tarbimises ainult rikkaid ja saastamises ainult jalgpallureid on lihtsalt nõme. Kunagi võis Tallinnaski näha Soome kunstniku näitust verisest ketsist, mille mõte oli selles, et kaubamajast asju ostev koduperenaine mõrvab elu jooksul rohkem inimesi kui keskmine sarimõrvar.
Tootmine tapab, kolmandas maailmas surevad ketsiliinide taga nais-, laps-, mees- ja ilmselt ka transorjad. Kõik surevad, kiskjalik kapitalism ei halasta kellelegi. Ega siin muud ei aitagi, et kui näed kedagi, kes tossudega ringi jalutab – jalg maha. Rikas tapab kindlasti rohkem kui teised, aga ka keskklass ja isegi vaesed tapavad. Bussisõit tapab ja kui sa ka jala käid, siis su tossud ikkagi tapavad.
Sokid tapavad, orjastamine tapab, fossiilide põletamine tapab. Ükskõik mida sa ostad, see on raske kuritöö inimkonna ja looduse vastu. Kui ostad aga midagi nn ökoloogilist, siis sured ise maha, sellised hinnad on maheketsidel, kusjuures nende mahedus on ikkagi sügavalt kaheldav.
Ühesõnaga spermapeade loogika kohaselt võib füüsiliselt rünnata iga tootmisettevõtet, iga kaubandusettevõtet, iga tarbijat ja iga töötajat, kõik nad on ohuks loodusele ja inimkonnale. Põhimõtteliselt on ka raugad ja lapsed koorem loodusele ja rase on suurem koorem kui halvatu.
Aga kellest see inimkond siis ikkagi koosneb? Ka rõhutud vähemused tarbivad, ehkki nende osalemine tootmises on pigem hüpoteetiline. Mida toodab meie lugupeetud feministeerium, inimõiguste keskus või Pakosta võrdõiguslikkuse verist vahtu väljaajav ja umbluu-umbluu kisendav kontor? Ainult kulutavad, ainult koormus keskkonnale. Mida me sellest järeldame?
Radikaliseeruvad spermapead alustavad luksusautode põletamisest ja jalgpalli peksmisest. Aga süües kasvab isu, tikke on rohkem kui Porschesid ja maailmavalu ei kustu koos autopoe suitsevate varemetega. Ma ei imestaks, kui limusiinide ja maasturite järel süüdatakse tehased ja kaubamajad ning seda tehakse koos klientide ja töölistega. Muidu tuleb kliimasurm.
Kui me vaatame seda kliimamäratsejate iga päevaga järjest ühiskonnaohtlikumaks muutuvat tegevust vaikides pealt, siis oleme me ise kaassüüdlased. Kliimaullikesed tuleb hoida eemal poliitilisest võimust, seda soovitan valimistel meeles pidada. Kliimasõgedust propageerivaid väljaandeid tuleb boikoteerida. Kliimasponsorite tooteid ärge ostke.
Kultuuriklounid ja muud limukad, kes kliimasurmast soiuvad, tuleb infovoolust ja normaalsete inimeste seltskonnast eemal hoida. Minu jaoks on kaks punast joont, laste keemiline kastreerimine ja kliimadementsus – siin ei ole kompromisse, läbirääkimisi ega mingit halastust. Sarimõrvaritega ei tehta kompromisse stiilis okei, ära siis tapa neljasadat naist, löö kakssada kasti ja elame sõbralikul edasi.
Selline kokkuleplus oleks kõige ilgem absurd, ja nii pole võimalik mingid kokkulepped ka kliimamäratsejate ja laste kohitsejatega. Ühiskond ei ole avar nagu meri ja ei pea mahutama igasugust solki. Kuskil on piir ja ühel pool seda piiri on seaduskuulekas kodanikud ja teisel pool piiri laste munalõikajad ja kliimaterroristid.
(:) kivisildnik
VAATA KA
“Klima-Killer” im Visier: Linke Attacken auf Kreuzfahrtschiffe und SUV befürchtet