Vahel on ka lehest midagi lugeda. Vaiko Tigane tabas naelapea pihta: Eesti riigivanker ei ole mitte lihtsalt valel teel, vaid loksub laiskadel lainetel järjekordsete valimiste suunas, ilma kindlate käte ja pika plaanita. Usaldus on kadunud. Kui pole usaldust, pole tahet makse maksta, riiki kaitsta ega lapsi sünnitada. Riigieelarve on sogane, meditsiin libiseb äriks, haridus on ideoloogiline segadus, piir on pooleldi lahti ning Euroopa Liidu toetused on meie toimetuleku ära solkinud. Rail Baltica on juba legend – kurb monument mõttetutele suurprojektidele.
Kuid Tigane jättis veel mitu veritsevat haava puudutamata, meil on nii palju hukatuslikke probleeme, et nende kokkuvõtmine ühes kirjatöös näib lootusetu ettevõttena. Ometi tuleb täieliku õuduste loetelu poole püüda: Eesti rahvaarv kahaneb kiiresti. 2025. aastal sündis vaid 9092 last, suri üle 15 400 inimese. Summaarne sündimuskordaja on 1,16 – üks Euroopa madalamaid.
Eestlaste osakaal langeb järjekindlalt. See pole õnnetus, vaid otsene poliitiline tulemus. Massiimmigratsioon jätkub. Narva piiripunktist siseneb iga päev 189 Vene kodanikku, kelle edasist liikumist keegi ei jälgi. Samal ajal surutakse peale uut tööjõudu Aasiast ja Aafrikast. Globalistlik eliit soovib eestlasi vähemusse jätta.
Kultuurisõda käib täie hooga. Koolides ja lasteaedades surutakse sooideoloogiat, feministlikku perevastast propagandat ja LGBTQ+ agendat. Traditsiooniline Eesti pere – ema, isa ja lapsed – on justkui vanamoodne. Selle asemel propageeritakse „mitmekesisust“, mis tähendab tegelikult eesti rahvusliku identiteedi õõnestamist. See on otsene rünnak meie elujõu ja tuleviku vastu.
Majandus on kliimaideoloogiast lämmatatud. Tuulepargid risustavad maastikku, energiahinnad on ebainimlikud, põlevkivienergia on demoniseeritud, samas kui Brüsseli rohepööre tapab tööstust ja konkurentsivõimet. Inimesed ei jaksa eluaset osta – kõrge maksukoormus ja bürokraatia suruvad üha enam üürima. Üürimine tähendab aga vaesust ja kindlustunde kadu.
E-valimised on jätkuv turvarisk. Süsteem ei ole täielikult auditeeritav, küberrünnakute oht on reaalne. Usaldus valimiste aususes on murenenud just siis, kui seda kõige rohkem vaja on.
Kaitsetööstuses haiseb korruptsioon. Hangetes valitseb läbipaistmatus, huvide konfliktid ja Riigikontrolli korduv kriitika. Sajad miljonid lähevad kahtlastesse lepingutesse, samal ajal kui sõdurid ja reservohvitserid ootavad toimivat riigikaitset.
Napakaid suurprojekte on lademetes, tuulemöldrite taevakõrgune totrus, Häädemeeste raudtee ja teised mõttetud taristuehitused neelavad raha, mille eest saaks ehitada teid, lasteaedu ja haiglaid.
Kõik see kokku – eelarve sogasus, ametnike hordid, populistlikud liigutused ja riigimeeste täielik puudus – näitab üht: praegune võim ei suuda ega taha probleeme lahendada. Nad ise ongi peamine probleem.
Kahjurid, korruptandid ja idioodid peavad jalgu puhkama. Pooletoobised ministrid, kes arvavad, et metsseal on aastas kolm pesakonda või kelle haldusalas väidetakse kindlas kõneviisis, et on olemas 20 sugu ja Eesti rahvussümbolid tekitavad pingeid, peavad valitsusest kaduma. Muidu ei muutu midagi.
Positiivse programmita kriitika on viljatu. Lahendus on EKRE võim. Toome riiki tagasi läbipaistvuse. Iga euro riigieelarvest peab olema avalik ja jälgitav – lihtsa veebirakenduse abil, et iga kodanik näeb, kuhu tema maksud lähevad. Piir tuleb sulgeda. Massiimmigratsioon peatada. Eestlaste tulevikule peab olema prioriteet. Demograafilise katastroofi peatame tugevate peretoetustega: maksuvabastus laste eest, noortele peredele kodu ostmise toetus ning emaduse väärtustamine. ERR, ülikoolid, MTÜd ja muud uuskommunistide propagandaasutused tuleb teha kahjutuks.
Haridus tuleb pöörata pea pealt jalgadele. Õpetaja autoriteet tagasi, liberaalne eksperimenteerimine lõpetada, kutseharidus prioriteediks. Koolidesse tagasi Eesti ajalugu, traditsioonilised väärtused ja normaalne kasvatus – haiglane soovahetuse propaganda peab lõppema. Tervishoid peab teenima patsienti, mitte eraärihuve.
Energiapoliitika peab olema pragmaatiline: põlevkivi kasutamine, tuumaenergia kaalumine ja Brüsseli rohediktatuurist vabanemine. Majandus vabaks idiootlikest kliimamaksudest. Maksukoormust langetame, eriti perede ja töötegijate jaoks. E-valimised peatame või muudame täielikult auditeeritavaks ja läbipaistvaks.
Kaitsehanked saagu ausaks. Korruptsioonijuhtumid tuleb uurida, huvide konfliktid välistada, Eesti ettevõtted prioriteediks seada. Mõttetud suurprojektid tühistame või teeme ümber. Raha suuname sinna, kus on reaalne vajadus – teed, kaitse ja pered.
Muidugi on Süürias ja Põhja-Koreas olukord halvem. Selle eitamiseks peaks olema kas silmaklappidega või pahatahtlik. Ent see ei vabanda meid ega muuda meie kohustusi vähemaks.
Meie asi on Eesti riik ja Eesti rahvas. Just siin, mitte kusagil kaugemal, peame tagama eestlaste püsimise, suveräänsuse ja laste tuleviku. Rahvusriigi esmane ülesanne on hoolitseda oma kodanike eest, mitte tegeleda globaalse vooruse simuleerimisega. Kes meist tõesti usub, et Eesti peab kõigepealt lahendama nn kliima probleemid, enne kui tohib kaitsta oma piire, keelt ja demograafiat?
Me ei tohi hetkegi unustada, kes on Eesti riigi praegusse kaosesse paisanud. Globalismi tagajärjed on siin nähtavad palja silmaga: rahvastiku kahanemine, eestlaste osakaalu langus, traditsioonilise pere lõhkumine, majanduse lämmatamine kliimaideoloogiaga, suveräänsuse loovutamine Brüsselile ning usalduse hävitamine läbipaistmatu riigivalitsemisega.
Vastutavad on liberaalne globaalne eliit ja nende kohalikud kasulikud idioodid – Reformierakond, Eesti 200, sotsiaaldemokraadid ja kõik need, kes on viimased aastakümned Eesti riiki ideoloogilise eksperimendi katsejänese rolli surunud. Jah, me teame seda väga hästi.
Aga kui me ei tegutse, tuleb kõige lihtsamaid asju ikka ja jälle üle korrata: Eesti on meie riik. Meie rahvas on kõige tähtsam. Ja need, kes meid reetnud on, ei tohi enam kunagi võimu juurde pääseda.
Eesti elukorraldus on tõesti lootusetult ära solgitud. Aastakümnete liberaal-globalistlik eksperiment on viinud meid kuristiku äärele. Ainult rahvuslik, konservatiivne ja suveräänne poliitika suudab riigi tagasi tuua. See tähendab EKRE juhtivat rolli valitsuses. Meil on tahe, meil on plaan ja meil on rahvas, kellel on sellest klounaadist juba ammu kõrini villand.
See on meie riik. Aeg on see tagasi võtta. Eesti vabaks! Nüüd ja igavesti! Vaba ja tervest talupojamõistusest juhitud Eesti pooldajatel tuleb Sven Sildnik Riigikokku valida. Vali paberil, vali õigel päeval, vali elu!
( : ) kivisildnik,
Sisepaguluses 08.08.2026