Valitseb kurjakuulutav meediavaikus, juba teist nädalat ei ole mõtet Uudis.net portaali sisse vaadatagi – tennise-, ralli- ja kurlinguuudised ning astroloogia varjutavad kõik. Mind isiklikult on sõjauudised juba Vietnami veriste heitluste ajast ära tüüdanud ja va Kaja Kallase verist vahtu välja ajavad rahavood tekitavad ainult allergiat.
Aga ma ei ole hakanud lugema kurlingu ja kaartidega ennustamise lugusid. Ilmselt ei kaota keegi midagi, kui jäävad lugemata Hamasi terroritegude õigustused või Gaza kirikute ja haiglate puruks pommitamiste õigustamised. Verejanuline inimene leiab ikka mingi massimõrva, mille peale kestvaid tormilisi kiiduavaldusi kuuldavale tuua.
Mul on põhjust väita, et meedia ise on läinud isegi natuke kobedamaks, aga see, kuidas meedia läbi igasuguste guuglite ja feispukkide inimesteni jõuab, on väga palju muutunud. Omast kogemusest võin kinnitada, et ma kirjutan nii nagu ma ikka kirjutan, ilmselt käituvad ka lugejad samamoodi.
Lugemisharjumused võivad muutuda ja ka kirjutajad ja väljaanded võivad muutuda ja muutuvadki, aga mitte ühe või kahe nädalaga. Arengud on aeglased, hukkamine seevastu toimub hetkega. Mida ma aga näen täna ja kuulen ka teistelt kirjutajatelt – mõtlen dissidente ja ketsereid –, et nende lood enam ei jõua sotsiaalmeedias mitte kuskile.
Pole jagamisi, pole laikimisi, pole nähtavust, pole midagi ja kui ka vahepeal on, siis kaob kuskile ära. Seega ei saa vastalised lood jõuda ka Uudis.net keskkonnas heale positsioonile, sest selle masinavärgi arvutus on jagamiste ja lugemiste põhine. Ja see on loomulik, sest kurjategijatest globalistud peavadki ausaid inimesi kiusama, infomonopol on ebaseadusliku võimuhaaramise eeltingimus.
Mina mäletan aega, kus Objektiivi ja Uute Uudiste lood olid Uudis.net edetabeli tipus. Nüüd vilksatavad lood korra esikoha läheduses ja siis kaovad neljandasse kümnesse. Pidevalt on tsensuuriroboteid ja algoritme täiendatud, ilmselt kasvab ka nuhkide ja pealekaebajate võrgustik.
Ilmselgelt langes dissidentliku meedia nähtavus riigikogu valimiste ajal, nüüd on alanud uus kägistamise hooaeg. Kunagi kurtis Markus Järvi, et 90% objektiivi klientidest on üleöö kadunud ja Ivan Makarov tunnistas, et FBs kirjutada pole enam mingit mõtet, sest keegi lugusid ei näe. Kirjutada on ikka mõtet, tegelikult loetakse ka, aga mulje, mille tsensuurirobotid loovad on tõesti masendav.
Lugejatel on mõistlik oma meediamenüü ise koostada, mitte jääda ootama, millal globalistireod sotsiaalmeedias või otsingumootoris sulle midagi head ette annavad, seda ei juhtu enam kunagi. Mina klikin ise iga päev läbi nii Uued Uudised, Objektiivi, Makroskoobi kui Vanglaplaneedi ja lisaks neile mõned kõige vandenõuteoreetilisemad väljamaa mõtteroimarid.
Muud võimalust ei ole. Tuleb ennast ise kokku võtta ja need paar klikki vajutada, on erinevaid tehnilisi lahendusi, kuidas oma lemmikud salvestada, neid järjehoidjaid globaalvõrgustikes muidugi kustutatakse, aga võib teha isikliku andmebaasi, kas või dokumendi linkidega. Lihtsalt peab natuke pingutama, va Kaja Kallase valitsus meid vaimse terrori, valede ja omakohtu korras kehtestatud tsensuuri eest ei kaitse.
Keegi kuskil võttis jälle tsensuuri teemal sõna, et “erafirma, las teeb mis tahab”. Pea hoogu, külaeit, mul on ka erafirma. Kas ma võin siis firma ruumides inimesi tappa? Tapmine on küll ebaseaduslik, nagu ka tsensuur, aga mul on oma firma ja seal on selline erafirma asi ja see on ok? Päris nii ikka ei ole, firmad kas alluvad seadustele või nad pekstakse laiali.
Tapjafirmat on absurdne isegi ette kujutada, aga inimõigusi rikkuvad tsensuurifirmad peedistavad Eesti vabariigi kodanikke päevast päeva ja aastast aastasse. Valitsus vahib lolli näoga pealt ega tee märkamagi. Pupill ei reageeri genotsiidile. Meil on riik kultuuri kestmiseks aegade lõpuni, aga siin istub poeet luuletuste eest aastaid FB vanglas.
Tsensuur on see, mis toimub ja selle vastu aitab veidi isiklikku initsiatiivi ja paar klikki. On igati mõistetav et rahvaid, kultuure ja rahvusriike hävitav globalistide vandenõulaste jõuk üritab minusugused kotti ajada. Ma olengi nende vaenlane, sest ma olen lojaalne Eesti Vabariigi põhiseaduslikule korrale, millega on mõistagi probleeme.
Palju nalja sai just ühe Porto Franco kohtuasjaga, esimeses astmes mõisteti Franco õigeks. Tavaline lugu, eks kaevavad edasi, aga asja ilu on selles, et Franco väidetav korruptsiooniasi, mida siiani pole suudetud tuvastada, viis seadusliku valitsuse kukutamiseni. Taastage endine olukord, te nurjatud seapeedid, tahan oma valitsust tagasi! Tahan homoreferendumi!
Asjata võtsite valitsuse maha, koerad, kasige hüüd ise kohtupinki, lillaroosad riigikukutasjad, molkused. Nii peaks käima asjad demokraatlikus seadusriigis. Enne kui kohtuasjad on läbi, ei ole keegi kurjategija, ei Franco ega Porto. Ja keegi ei kuku, keegi ei kukuta mitte kedagi, ei kaporatuur ega nomenklatuur. Kellel närvid vastu ei pea, läheb ise ravile, teisi ei sega.
Kui kaugel on Johanna-Maria Lehtme menetlemine? Kelle asi see, liiga väike isegi selleks, et kuskil rippuda. No ei ole suur, just kirjutati, et kolmandik abist ei jõua Ukraina armeeni. Ehk jõudis siis Hamasi partisanideni, kah hea asi vasakmolude mõttemaailmas – Ikkagi terroristid-internatsionalistid ühe väikese rahvuriigi vastu.
Arengud on nagu nad on, uus sõda on käima tõmmatud ja sellele on palju andunud poolehoidjaid, kogu Euroopa kubiseb Hamasi fänklubidest. Ei saa minust head eurooplast, ikka olen patsifist. Erinevalt tavapatsifistidest jään oma vaadetele kindlaks ka sõja ja haiglate ning kirikute põletamise ajal. Ilus vaadata küll, aga inimesed surevad ära. Pole vastuvõetav lahendus.
Samas on lohutav teada, et kui sinu, sinu kaasvõitlejate ja vabamõtlejate tagakiusamine kogub hoogu, siis peetakse sind ohtlikuks ja sinu sõnavabaduse piiramiseks kulutatakse raha, palgatakse infomõrvareid ja ehitatakse internet ümber ühtseks tõe- ja käteväänamise keskkonnaks. Ma kulutan suurkaabakate raha, ma pole suvaline Leo, kuulun väljavalitud tõerääkijate hulka, kelle suhtes rakendatakse üleilmset suukorvistamist. See on ikkagi kompliment ja tunnustus tehtud tööle – kindlam kvaliteedimärk kui valgetähe rist otsa ees. Tekitab usaldust.
Ilm on ka päris ilus, soovitan minna jalutama. Telekas teeb juhmiks, tsensuur lubab ainult valet ja propagandat. Meediavaikus on kurjakuulutav, küllap sepistavad midagi eriti jälki, et varakult on vaja kõik vastalised vaikima sundida. Ehk kolmas maailmasõda koos lastekohitsemisega või midagi sarnast. Et see neil libedalt ei läheks, vali Sven Sildnik riigikokku. Vali paberil, vali elu!
( : ) kivisildnik
Pärnus 21.10.2023