Kroonukirjanik Jüri Kolk valetab, et kõik mehed on vägivallatsejad. Jah, kõik, nii ta demagoogitseb ERRi portaalis. Olevat statistika. Olevat süsteem. Sest mehed on lihtsalt niisugused – sügaval sisimas vägivallatsejad, ahistajad, mõnitajad ja potentsiaalsed pedofiilid. Hea küll, härra Kolk. Siis lubage mul öelda otse ja avameelselt: kõik meesfeministid on reeturid ja kõik müüdavad kirjanikunahad on prostituudid.
Teie olete tüüpiline meesfeminist, kinnismõtteline sots ja globalistist agitaator – rahvusriigi õõnestaja, soosõja õhutaja ja eesti rahva lõhestaja. Mainitud tegevusi pean ma reetmiseks ja lolluseks. Te ohverdate oma kõhnuvat annet ja elastset moraali juba aastaid vasakliberalismi altaril. Puuslik on alati sama – see sootu, globalistlik, väärtusi rüvetav ideoloogia, mis haiseb lämmatavalt väävli järele. Teie artikkel „Kõik mehed“ ei ole kirjandus. See on tuharate võdistamine vikerlipu all.
Te jutlustate kollektiivset süüd, demoniseerite tervet meessugu ja teete seda just sellise ülbe enesekindlusega, nagu seda teevad ainult need, kes on oma hinge juba ammu saba ja sarvedega peremehele maha müünud. Õige piinlik lugu.
Statistika, millele te üritate toetuda, räägib teile endale vastu. Mehed panevad toime enamiku registreeritud vägivallast – jah. Aga tegelikult on vägivaldsed kurjategijad Eesti meestest alla 0,3 protsendi, tegelikult pole millestki rääkida: 0,3 ei ole 100, vahe on enam kui 300-kordne. Matemaatika on meesfeministidel õige nõrk.
Samal ajal on raske narkosõltuvusega naistest 50–75% kasutanud prostitutsiooni kui rahateenimise viisi. Statistiliselt on naisel seega suurem tõenäosus saada hooraks kui mehel saada vägivallatsejaks. Aga teie ei julge iial kirjutada “Kõik naised on hoorad”. See oleks liiga õel, liiga madal, liiga nõme, ehkki tõesem kui teie arulage “kõik mehed” möla.
Teie moraal teid ei takista väitmast ükskõik mida kasvõi kõigi neegrite kohta. Teil on kommunisti moraal. Kui teid üldse midagi takistab, siis hirm uuskommunistlikust toiduahelast väljakukkumise ees. Kahjuks ei saa ma teid kuidagi julgustada, esiteks olete te bioloogiline mees, seega komude jaoks kahtlane, ning kultuuriraha kuivab tänu kliimahullusest räsitud majandusele kokku.
Teid ootavad ees närutamine, veelgi suurem puudus, aina enam enesealandust ja ogarat vasakagitatsiooni ning halastamatu võitlus järjest napimate ressursside pärast endast nooremate, andetumate, müüdavamate, ilmselt veelgi alatumate ja perverssematega. Oma tulevikuväljavaateid oskate muidugi ise kõige paremini hinnata.
Te vihkate meest, traditsioonilist isa, tugevat ja terve talupojamõistusega perepead, kes erinevalt teist teenib perele peatoidust ausa tööga ja kes ei allu pooletoobiste ideoloogiale. Te vihkate Eesti meest, sest te vihkate Eestit ja eestlust ja meie rahva elujõudu. Ega see järsku vihakõne ei ole?
Ja kes on selle häbitu vihakõne tellijad? Globalistlik eliit ja selle vaimsed liitlased – soroslased, epsteinlased, parasiitoravad ja muud sarnased tolgused, need, kelle maailmavaade on läbi imbunud saatanlikust väärastumisest, perede lõhkumisest, soorollide segadusest ja rahvuste hävitamisest.
Kolk ei ole üksik hulluke. Ta on osa suuremast kultuurireeturite masinavärgist. Eesti kultuuri “eliit” – see vääritute intellektuaalsete prostituutide kamp – on juba aastakümneid tegelenud aktiivse rahvusevastase tegevusega. Nad lammutavad teadlikult eesti keelt, eesti meest, eesti naist, eesti peret ja Eesti riigi tulevikku.
Nad on valelikud kuni luuüdi. Nad räägivad “ohvrite kaitsest”, samal ajal kui nad tegelikult kaitsevad oma privileege ja ideoloogilist monopoli. Nad räägivad “vabadusest”, aga mõtlevad vabadust kõike eestilikku hävitada. Nad räägivad “inimõigustest”, aga tallavad jalge alla Eesti mehe õiguse olla mees, isa õiguse olla autoriteet ja poisi õiguse olla poiss. See on puhas kurjus.
Kõige õelam on see, et nad teevad seda kõike justkui eesti asja ajades. Nad istuvad kultuurikapitali laua taga, saavad riigi raha, jagavad preemiaid ja toetusi teistele omasugustele lammutajatele ja õõnestajatele, hävitades kultuuri, mille nimel neile palka makstakse. Nad on kultuuriprostituudid. Nad pakuvad end sellele, kes kõige paremini maksab – Brüsselile, soroslikele fondidele, globaalsetele narratiividele, saatanlikule soideoloogiale, mis tahab Eesti rahvusest teha vaid ühe sogase pruunikashalli massi paljude seas.
Jüri Kolk ei ole erand. Ta on tüüpiline näide. Ta ei ole julge. Ta on argpüks, kes julgeb rünnata ainult seda suunda, kus vastupanu on väiksem. Ainult koos kommunistide ja feministide karjaga ja maksumaksja raha eest. Ta ei julge puudutada päriselt valusaid teemasid – Eesti meeste enesetappude arvu, isa õiguste jalge alla tallamist lahutustes, poiste hävitamist koolisüsteemis, poiste väga halba tervist, alkoholismi ja narkomaania tegelikke juuri. Ei. Ta valib lihtsaima ja kasumlikuma tee: mehed on kurjad.
See on eriti madal. See on hinge müümine vähempakkumisel. Eesti kultuur on sattunud väga ohtlikku seisu, kus suurem osa avalikult müüdavaid kirjanikke, arvamuskunstnikke ja “mõtlejaid” on tegelikult ideoloogilised hoorad. Nad ei teeni rahvust. Nad teenivad võõrast peremeest. Nad ei otsi tõde. Nad otsivad aplausi ja positsiooni. Nad ei armasta Eestit. Nad armastavad omaenda peegelpilti “progressiivsest intellektuaalist”, kes on nii kõrgelt arenenud, et suudab omaenda rahvast ja mehi ainult põlastada.
Aga Eesti rahvas on veel elus. Ja see rahvas mäletab, kes seisid tema kõrval raskel ajal ja kes müüsid ta maha esimesel võimalusel. Ta mäletab, kes kaitsesid peret, isa, ema, last ja rahvuslikku olemust – ja kes naeruvääristasid neid väärtusi kui “tagurlikke” ja “kiviaegseid”. Kõik müüdavad kirjanikud on prostituudid.
Aga on ka teisi. On neid, kes ei müü. On neid, kes kirjutavad Eesti jaoks, mitte globalistliku saatanliku projekti ülistamiseks. Nende aeg tuleb. Ja kui see aeg tuleb, puhastatakse Eesti kultuuriruum sellistest nagu Jüri Kolk – põhjalikult, halastamatult ja igaveseks.
Seniks jääb üle vaid üks sõna: häbi. Häbi teile, müüdavad nahad! Häbi teile, kes olete muutnud Eesti kultuuri hooramajaks. Kui sa oled kõikidest neist kultuurilibudest väsinud, siis vali Sven Sildnik Riigikokku. Vali paberil, vali õigel päeval, vali elu!
( : ) kivisildnik,
Sisepaguluses 13.06.2026