Kui mu mälu ei peta, siis astus eelmise valitsuse väga austatud peaminister Ratas tagasi küllaltki harjumuspäraseks kujunenud korruptsiooniloo tõttu. Valitsus kukkus. Oletan, et põhjuseks oli mingi vargus, lehti ma ei loe, riigivaraste hulgas sõpru ja sugulasi ei ole. Varastamine ei ole muidugi ilus, tulebki tagasi astuda. Ei vaidle vastu.
Täna on aga olukord palju hullem – tunnustatud korruptandid juhivad endiselt riiki ja lisaks sellele vohab mingi paha haigus, nakatumine on meil maailma tipptasemel. Faktid ja statistika räägivad selget keelt täielikust küündimatusest, läbikukkumisest ja kogu rahva tervise ja elu ohtu seadmisest. Täpselt ei tea, sest lehti ei loe, surnuid ei tunne isiklikult ja allakirjutanu immuunsussüsteem toimib ideaalilähedaselt.
Igal juhul olevat palju tõbiseid, olukord raske ja peaministergi olevat jäänud kurjasti nakkavasse vanadushaigusesse. Jube piinlik, valitsus ei suuda isegi oma kõige kallimat aaret, lunastajat Kaja Kallast, väga austatud vana Kallase tütart surmava nakkuse eest kaitsta. Oleks siis suur riik, et ei saa palavikku ja köha ohjes hoida – tegelikult on Eesti Vabariik ikkagi väga väike riik, kus peale vägivallatsevate turvameeste, eriti kahtlaste vaktsiinide ja laste kohitsemist mahitavate seaduste tõsiseid probleeme ei olegi.
Sellepärast ma nõuan, et valitsus peab tagasi astuma. Kui väga austatud nn päikeseminister Kallas on enese liigutamiseks liiga põdur ja hädine, vedelegu siis maas, mind rahuldab täielikult ka see, kui tagasi astub kas või väga austatud kodanik Aab. Või kui Aab peaks haigestuma, siis kerigu kuradile kas või mõõdukalt austatud Tanel Kiik. Peaasi et saab platsi puhtaks, aitab sigadustest.
See näkane valitsus vastutab nakatumise eest, ei ole suutnud Vabamut laiali peksta ega võtta kontrolli alla KUMU-s klassikat rüvetavaid isikuid – mina näen kunstipärandi teotamises ja võltsimises põhiseaduse vastast tegevust, klassikute mälestuse pilastamist ja elajalikku lollust. Juba üksi kunstivastaste kuritegude pärast tuleb tagasi astuda. Jälk ja mõistusevastane olukord.
Kindlasti piisab tagasiastumiseks ka ibuprofeeni tarvitajate solvamisest ja ibuprofeeni sõltlaste ja kaubastajate vastu viha õhutamisest. Ibuprofeen on muidugi ravimitööstuse produkt ja juba selle tõttu kahtlane, aga pole mingit põhjust üht käsimüügiravaimit teistest ohtlikumaks pidada ja alatult erikohelda. No ei ole võrdne kohtlemine.
Mina, kes ma ibuprofeeni kangesti armastan ja seda friikartulite maitsestamiseks kasutan, tunnen iga keharakuga, et minu inimväärikust on alandatud ja minu õigus süüa, mida ma tahan, siis kui tahan ja nii kuidas tahan on valitsusele ustava tädikese poolt elajalikult jalge alla trambitud. Minu vaimsed piinad on kohutavad ja minusuguseid on palju. Kus on ibuprofiini entusiastide inimõigused? Kus on inimõigus? Tahan inimõigust.
Eelmine valitsus mulle küll nii alatult sitta ei keeranud. Eelmine valitsus sai päris hästi hakkama nakkusliku vanadussurma puhangu ohjamisega – piir pandi kinni. Nüüd miskid vastutustundetud turistid ja ärikad muudkui sekeldavad ringi ja levitavad absoluutselt kõike, ilmselt ka suguhaigusi. Turistide poolt suguhaigustesse nakatatud isikute arvu ei ole valitsus aga avalikustanud.
Üldse ei avalikusta see mõttetu valitsus vist enam mitte midagi, kes mingit raha saab, ei tea, mis selle vaktsiiniga siis on, ei tea, miks vanad inimesed, paksud, haiged ja dementsed surevad, ka ei ole selge. Miks eelmine valitsus sai hakkama ja praegune ei saa? Rahvas tahab teada. Rahval on õigus teada, rahvas on kõrgeima võimu kandja selles põhjatusse urruauku kukkunud riigis.
Teen ettepaneku väga austatud Kaja Kallase, endiselt selle väga austatud vana Kallase tütre valitsust nimetada urruaugu valitsuseks. Päikesevalitsuseks nimetamine on viga, mis tuleb vähesest moodsa klassika tundmisest. Kurt Vonneguti romaanis “Tšempionide eine ehk Hüvasti, sinine esmaspäev” (Eesti Raamat, 1978) on urruaugu märk midagi sellist nagu *, see ei ole päikese märk, see on anaalavause märk.
Tärnimärki on lihtsam kirjutada, kui kirjutada välja sõna urruauk, seega on mõistlik edaspidi Kaja Kallase valitsust ja selle tegevust mainides kasutada järgmist kirjapilti: *valitsus, *minister, *määrus, *nakkus, *salastamine, *korruptant, *mandumine, *lollus või *sigadus.
See näkane *valitsus peab tagasi astuma, sest *korralagedus on kasvanud üle pea, *totrus sööb närvid seest ja *bürokraatide küündimatus on seadnud miljoni vaese maa kodanike elud ohtu. Ühesõnaga, kõik on *. Kas me sellist * tahtsimegi? See oli retooriline küsimus, idioodid muidugi tahtsid ja said ka mis tahtsid.
Ma ei saa aru, kuidas võib mingi vähegi normaalne inimene taluda *valitsust, mille vastutustundetu tegevuse arvukaid ohvreid igal hommikul igas lehes ette loetakse. Ohvrite arv kasvab pidevalt. Mina ei kannata seda enam välja, mul on ometi süda rinnus, mitte kivitükk. Võimatu välja kannatada – astuge kohe tagasi, *lupardid!
Käesolevaga pöördun väga austatud kaporatuuri poole, teil on see riigipööramise asi käpas, tehke ära, väga on vaja – inimesed kannatavad, inimesed on lootuse kaotanud, inimesed hukkuvad. Surijad koputavad teie uksele – aidake! Tehke sellele verisele õudusele lõpp. Me oleme küllalt ohvreid kandnud, enam ei viitsi. Kuskil on piir. Jumala eest, aidake, muidu on varsti kõik surnud kah. Kes teile siis palka maksab?
( : ) kivisildnik
19. märts 2021
Pärnus