Globalismiüritusele jäägitult ustav ERR annab teada, et ligi 100 homo on esitanud avalduse abielu sõlmimiseks ja see ongi kõik, osundan: “Eesti suuremates linnades tegi jaanuaris avalduse abiellumiseks kokku umbes poolsada samasoolist paari.” Tekib igati õigustatud küsimus, miks pole väikelinnades piisavalt lesbiste või kui on, miks nad väldivad õnnist abielusadamat nagu katku?
Allakirjutanu huvi homoseksuaalse palagani vastu on minimaalne, seega ei oska ma kinnitada väiteid, nagu oleks surrogaatkultuuri investeeringute kontor Tartu2024 olnud hädas kodumaiste suudlemisvõimekusega homoseksuaalide leidmisega ning vanasoorosliku iharusaktsiooni läbiviimiseks tuli see teenus raja tagant sisse osta nagu ka mingi transvestiitide rändtsirkus.
Võibolla oli nii, võibolla ei olnud, igal juhul totaalset nõudlust homoabielu järgi ei ole, ei tohigi olla ja ilmselgelt ka ei tule. Miks inimesed, kes kohutavalt ja piinavat abielupuudust kannatasid, siis seda nüüd tulistvalu sõlmima ei jooksnud? Lõpuks ometi saab rõnga ninna ja päitsed pähe – lõpp suvahooramisele. Midagi sellist me ei näe ja seda oli ka oodata.
Globaalkommunistide hüsteeriline agitatsioon ei põhine mitte millelgi, kui luulud välja arvata. Kui suur protsent on siis see 100 inimest 1,3 miljonist, mis meie kiduvast rahvastikust on järele jäänud. Jagame 1,3 miljonit 100ga, siis saame 1 protsendi. 1 protsent protsent võrdub 13 000. Üks promill ehk üks tuhandik protsenti on seega 13, reaalne homoabielu levib siis mõne promilli piirides ja seda on hea teda.
100 jagatud 13 on 7,7 promilli, nii palju siis olulisest ühiskondlikust seksuaalprobleemist. Probleemi ei eksisteeri. Kusjuures ma ei usu seda ligi 50 paari juttu, enne kui nad reaalselt abiellunud on. Väga tõenäoline on, et homoidoloogidel on raske endale ja laiadele massidele tunnistada, et neli paari ongi enam vähem kõik, mis progressiusulistel on ette näidata. Hetkel pole meil poolt promilligi libaabielusid. Õnneks.
Keeldun nimetamast abieluks kommunistlikku ajupesu projekti. Kaks lõhnastatud pudeliharja ei ole abielu. Sarnaseid näiteid võib tuua lõputult, kaks kartulit ei ole abielu. Kaks raudteelast ei ole abielu. Kaks või rohkem nälkjat ei ole abielu. Saage ometi aru, ei ole abielu ja ei eksisteeri ka reaalselt. Kuskil kellegi põrunud peakolus võib nii tunduda, aga tegelikult ei ole olemas, nullilähedane statistika kinnitab minu kindlat veendumust.
Üks sõber raiub mulle nagu rauda, kui jutuks tuleb kas kliima, pederastia, massiimmigratsioon või mõni muu tänapäeva löökehitus või laupäevak, et kommunism on ajuhaigus. Jah, seda ta on. Õnneks on see haigus väljaspool kartellipoliitikat, ajakirjandust ja akadeemiliste kõlupeade kopitanud loože praktiliselt olematu. 4 – 50 homoabielu paari on kogu teie võrdsus ja õnn. Naeruväärne.
Kogu see seakisa lasti lahti 100 isiku kapriiside rahuldamiseks, samas kui 1 000 000 vaese probleeme üritatakse lahendada maksutõusude, valede, sõjapropaganda ja pandeemilise inflatsiooniga. Julm ja ebainimlik. Reaalseid probleeme ei nähta, marginaalse vähemuse marksistlikku jõuramit kostab igast august. See on see tänane nn empaatiline, tegelikult hingetu ja tuim vasakpoolne kõlupäisus.
Ikaldunud on meie maavillane piidriasjandus, pole suudlejaid, pole vaatamisväärseid transvestiite. Ja mis sa kostad, on ainult mõni üksik abieluvalus seksuaalvähemlane. Oi-oi-oi-oi oinalugu. Nii võib laste kohitsemise projekt täielikult nurjuda ja depopulatsioon piirdubki ehk ainult 25% sündimuse langusega, nagu me viimasel kahel aastal näinud oleme.
Vaadake, mina ei ole liberaal ega tolgus ja ma ei kipu kohe kinnitama, et tehke oma toas ja teki all mida te iganes teahate. Ma tean väga hästi, et te tahate lapsi pilastada. Laste seksualiseerimine on fakt. Lisaks sellele on transatlantiline manduv impeerium kõige suurem pedofiilaturg maailmas ja meie oleme sisulisest selle hälvikuteporuka asumaa.
Telepaatiatagi on selge, mis mõtted meie kartulikoorekihil peas mõlguvad. Laste pilastamine ei tohiks tulla kellelegi üllatusena, nagu peremees, nii ka koer. Värdabielu on vajalik lapsendamiseks, ja lapsendamine on vajalik teate isegi milleks. Just selleks. Ja kui kuskil tähtsal positsioonil paljastub järjekordne pedofiil ja see juhtum kinni mätsitakse, siis ärge imestage, see on nende võigas usukomme, rituaal ja kultus.
Meil on hetkel üks abiellunud homo iga 162 500 elaniku kohta, see tähendab, et rehkenduslikult Tartus pole ühtegi (täpsustan, on umber 0,7) ja Tallinnas on neid 3 tk ja Pärnus 0,3 tk. Ikaldunud. Ma ei taha küll globaal-satanistidele head nõu anda, aga edaspidi ärge raisake raha eesti poliitikute ja ajakirjanike äraostmisele, see ei anna tulemust. Nii ei ole võimalik homoabielu edendada.
Parem anda raha otse abiellujatele, näiteks nii 100 000 per abielu, à la pesa punumiseks ja uru kaevamiseks. Kohe tekiks massiline anaalaktiivsus, majanduslikud olud on rasked ja moraal olematu. Milleks koonerdada? Kui on vaja, siis tuleb ka tengelpunga kergendada. Hea näide on Tartu, enne olid seal suudlevad tudengid, äsja investeeriti 25 miljonit ja kohe tekkisid ka suudlevad homod, oodata on ka lõbusaid eurotransvestiite.
Odav ta ei ole, aga kui on oluline ja teile üdini püha, siis mõnikümmend miljonit homovända propageerimiseks ikka leitakse. Ja kui osa raha läheb Stingile ja Conchita Wurstile, siis on ikka kultuur ka, mitte ainult vänt. Kas pole tore see? Üleminekuperioodil jah, aga kui satanismi võit on täielik, siis mingit ajast ja arust Stingi meile enam ei anta. Prussakavorstist piisab.
Kui haige ja mõistusevastane see kõik on, saate isegi aru, kui üritate ette kujutada kedagi, kes teile fosforiidisõja pöörises, kui esimest korda sinimustvalgega vehiti, oleks seletanud, et sellepärast me vabaks tahamegi saada, et 8 homo abielluksid ja 25 miljoni eest saaks tartlastele selgeks teha, mis on vänt ning kuidas see on eriti hea ja maitsev.
Keegi ei mõelnud nii ja tänagi on taolisi mõttehiiglasi mõni üksik. Ometi on üüratu propaganda ja solgivulkaan lahti päästetud. Kellele ja milleks? Mina jään kindlat heteroseksuaalsete ja tervemõistuslike positsioonidele, soovitan kõigile. Aga aitab, lõpetan selle satanismi nüansside eritlemise. Kui teile ei meeldi see jõledus ega ka planeeritav laste kohitsemine, siis valige Sven Sildnik riigikokku. Vali paberil, vali elu!
( : ) kivisildnik
Pärnus 03.02.2024
.