Uued Uudised

( : ) kivisildnik: matke mu süda Wounded Knees ehk varasta viisakalt, nii et ei oleks piinavalt häbi iga tuuri pandud miljardi pärast

Ülle Madise suudab üllatada. Siiani on ta jätnud endast mulje kui kõigi liberaalide emast, põhiseaduse kalapilguga valvurist, kelle hinnangul võib põhiseadusse põlistada kas või nilbe tšastuška ehk lausa mõne de Sade lkgb-romaani perversse peatüki. Kõik on olnud hea, kõik on läinud läbi, ei mingit kobinat. E-valimised halal, täitsa halal, halal200, 200+.

Nüüd on siis midagi juhtunud, võttes sõna riigi eelarve asjus avalikõiguslikus meediumis, jääb va Ülle Madise intervjuus kõlama kriitiline noot, otse hukkamõist, osundan: “Aga praeguseks on tulnud välja kahjuks tõesti see, et tõenäoliselt see aasta riigieelarve põhiseadusele ei vasta. Sellepärast, et niisuguseid tulu- ja kuluridasid, mida riigikogu saaks muuta, seal ei ole. Või millest oleks võimalik aru saada, kust ja kui palju raha siis tegelikult tuleb ja kuhu see maksumaksja raha siis aasta jooksul kulub.”

https://www.err.ee/1609473697/madise-toenaoliselt-riigieelarve-pohiseadusele-ei-vasta

Ega enam halvemini ei saagi öelda, kui just otse vikerauku ei saada. Vahelepõike korras teavitan, et loo pealkiri on laenatud Dee Browni indiaaniraamatult, et mitte kasutada avalikus ruumis suurte tähtedega igasuguseid auke ning vihjata vaikselt vabadusvõitluse vajalikkusele. Ehk tõesti tuleks rahuõllepurk ja rahutelekapult maha matta ning kõikehõlmavale debiilsusele lõpp peale teha.

Lahkame natuke Madise lauset, et siis pole võimalik aru saada, kust raha tuleb ja kuhu raha läheb. Riigi eelarves pole võimalik raha liikumisest muhvigi aru saada. Tont võtaks, võtku tuhat tonti, millest seal siis üldse on võimalik aru saada? Rongide liikumisest või elektrimolekulide liikumisest, või õhumasside liikumisest? Hoidke mind kinni, muidu ma tapan mõne vaimunõtruse batsilli ära, litsun lapikuks.

Muidugi on va Madise talle omaselt ja närvesöövalt vaoshoitud, riigieelarvest pole võimalik mitte midagi aru saada ja seega see tõenäoliselt ei vasta põhiseadusele. Tõenäoliselt? Et kui saaks aru, siis ehk oleks seaduse järgi, aga kui aru ei saa, siis ehk nii ja naa, kindel ei ole. Kas see ei aja naerma? Kui ei saa aru, siis on mõttetu soga, arulage jampsimine nagu kogu globalistide ja nende lakeide ilmavaade ja ajutegevus. Saast, loomalik mörisemine, sonimine ja hämamine.

Hullud ei saagi oma hullust arusaadaval, matemaatiliselt korrektselt ja sõnaselgel viisil esitada. See on tehniliselt võimatu. Ja pole ka vaja, kuna hullud on võimul ja nende käes on kõik jõustuktuurid, siis nad võivadki märatseda, 2.4 miljardi kaupa varastada, rahva raha kliimakorruptantidele loopida ja maakoole sulgeda. Uskuge mu sõnu, varsti panevad nad kõik koolid kinni, ka punaülikoolid homude jauks.

Nii kaugele oleme siis jõudnud. Riigieelarve aritmeetika on muutunud prügimäeks. Pole seal ju midagi keerulist, ei integraale ega koosinusi, liitmine lahutamine, vahel ehk protsentarvutus saja piires. See ka on üle jõu ja mõistuse või pekstakse planeeritud kuriteo varjamiseks segast. Kuritegu, millest ma räägin, on riigi vara riisumine ülisuures ulatuses, miljardites.

Ja seda on varemgi juhtunud, pole mingi fantaasia ega paranoia. Mulle selline loomastumine pähe ei mahu, endise linnavolikogu revisjonikomisjoni esimehena võin kinnitada, et ka väga selge, loogiline ja matemaatiliselt korrektne eelarve on tegelikult läbipaistmatu, seda on mulle kinnitanud nii tippraamatupidajad kui -audiitorid: read on, read on ilusti kooskõlas, aga mis nende ridade taga on, seda me ei näe ja pole ka meie asi või töö või kuidagi nii.

Ma tahan öelda seda, et kelmuse või röövimise varjamiseks ei olegi vaja teha mingit sikku ja tsirkust, korrektne eelarve on avar nagu ookean, sinna mahub igasugust solki. Alati võib kirjutada eelarve reale kliima, kaasamine, demokraatia edendamine, euroopa väärtused, konkurentsivõimega susserdamine, naiki toss, võrdsus või naiste õigused, ja papi tuuri panna. Selleks on mtüütamine, omade jopede firmad, kontrollitud hanked jms.

Ma julgen oletada, et just seda va Ülle Madise rahaanarhistidele tahabki öelda, võta ja ära pane tagasi, aga tee seda viisakalt, klaari paberid ära, ma pean ka kuidagi oma ametit pidama, teie, raipenahad, aga sülitate mulle näkku. Piinlik on. Varasta, kes sind keelab, aga varasta viisakalt, nii et ei oleks piinavalt häbi iga tuuri pandud miljardi pärast.

Alatus on riigi rahanduses normaalne nähtus, ajatu klassika, kui soovite, aga jultunud häbitus, täielik raamatupidamislik pohhuism, korruptiivne kirjaoskamatus ja kriminaalne küündimatus – see tõesti ajab iga natukenegi normaalsema ametniku raevu ja siis ta panebki noorloomastunud ärastajatele omal vaiksel viisil tala. Võib ka olla, et noored ei pea kinni seaduslike mereröövlite reeglitest ja ei jaga saaki nendega, kellega peab jagama. Päris siisama ja ilmaasjata ka ei anta vastu molu.

Siinkohal meenub, et üks sõber mul ikka tuletab meelde va Kaja Kallase lauselt, kusagilt tema valitsuse algusest, mõte selles, et meil on ainult paar aastat aega. Kes on need meie ja milleks pole aega, on kõrvaline, mingil põhjusel on kabajantsikutel kiire. Nad teavad midagi, on kursis mingi vandenõu või salasepitsusega, on selleks siis uus Molotovi-Ribbentropi sobing vms.

Riigieelarve mustand mustab kiirustamise märkidest, kraba kust saad ja nii kiiresti kui võimalik, eelarve sõnastus olgu võimalikult vaba, siis saab raha äravõtja vabad käed ja kellelgi ei ole kobisemist, et seda ja seda 2.4 miljardit ei ole kuskil kirjas. Kirjas ei ole enam midagi, ainult seoseta sõnade ja numbrite puder ja kapsad, läheb sümbolistliku romaani ette.

See on see, miks tuleb kultuuri, eriti keelt ja kirjandust võtta tõsiselt. Kõigepealt keeratakse pekki keel ja kirjandus, raamatud muutuvad loetamatuks ja sõgedaks jamaks. Siis läheb sama teed ajakirjandus ja ka poliitikute jutt muutub innakaru mörinaks või metssea armuhüüuks. Kõige lõpuks serveeritakse riigikogule sürrealistlik riigieelarve kõige ehtsamas krahv Lautreamonti vaimus.

Nii see ei lähe, mu härrad ja daamid, sonimisele tuleb teha lõpp. Pole vahet kas kontrollitud koalitsiooni KoKo raamatupidajad on täielikult kirjaoskamatud või on spetsialistide asemele tööle võetud grupp lõhnastatud lõbupoisse. Sonides ei saa riiki juhtida, vaht langetõbise suul ei ole riigieelarve, püüdke sellest kuidagi aru saada.

Igal juhul tuleb Sven Sildnik valida riigikokku ja teha nõdrameelsusele valutu lõpp. Hullumaja kinnine osakond ei ole riigi valitsemiseks kohane. Vali paberil, vali elu!

Sisepaguluses 28.09.2024

Exit mobile version