Elu on läinud enne jõulu kaunis pööraseks, hullumeelseks kui soovite, lugesin ajalehest, et inimesed käivad teatris ja ostavad selle nalja nägemiseks isegi pileti, täielik müsteerium. Isiklikust kogemusest olen märganud, et teatrisse ei saa minna, ei tohi minna ja ei ole ka võimalik minna – kogu aeg mingi harrastuslik poolkommunistlik pooldebiilne palagan, piinlik. Ja nüüd tuleb välja, et keegi ostab pileti. On see üldse võimalik?
Aga enne kui jõuame kaunite kunstidega seotud üleloomulike nähtuse äraseletamiseni, tuletan austatud lugejale meelde, et Ukraina sõda käib ikka veel. Keegi vist enam neid igapäevaseid aruandeid ei loe ja polegi seal midagi lugeda: “Homme avatakse Pariisis tulekahju tõttu vast renoveeritud Notre Dame’i katedraal. Sündmusele on kohale kutsutud ka riigipead üle maailma, teiste seas Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ning USA tulevane president Donald Trump.”
Korraliku kakluse ootuses, peab saama
Trump on ju tuntud patsifist, hea kui nad seal kirikus kõik omavahel karvupidi kokku ei lähe, aga jah, pekkis on see avantüür nii või teisiti. Õnneks püha sõda hetkel veel kaotatud ei ole, taganemisruumi on, see annab lootust ja paljudele laulurahva muistse hõimu esindajatele kindlasti ka elu mõtte. Sõdime, järelikult ei ole veel täiesti välja surnud.
Paanikatekitajad ja reeturid räägivad sellest, et vantidel on mingi uus rakett “Pähkel”, mille vastu mitte midagi ei aitavat, et liiga kiire, kätte ei saa kuidagi ja kui pähe kukub, siis jäävad ainult aatomid järele. Aga ega aatom ei ole mingi uus asi, aatom oli juba Pätsu ajal olemas ja keegi ei kurtnud, igal teisel, kes bussijaamas vastu tuleb, on mõni aatom püksis. Rohkem teadust, vähem hala.
Kui iga aatomi pärast halama hakata, siis ei saagi sõdida. Aga kas Süürias vahvasti võitlevad musulmannid hädaldavad, ei, nemad pressivad peale ja vant ainult haliseb. Öelge, mis tahate, olgu need musulmannid pealõikajad, puhta metsalised või mis iganes – kui nad ikka vandile vastu saavad, siis on nad omad joped, sõdivad meie sõda, tagavad meie julgeolekut ja eestlaste vabadust ja vaata et teevad ukrainlastelegi silmad ette.
Kas musulmanism on parem kui mitte midagi?
Musulmanni usu vastuvõtmist tuleb Süüria arengute valguses tõsiselt Riigikogus arutama hakata. Vaata, et kui saab usuga, siis ehk saab kõik relvade ostmiseks mõeldud raha ära varastada. Mõistlik mõte, kena kopikas, kas pole? Pole ju musulmannidel mingeid kauglaskerakatte ja hirmkalleid harjutusväljakuid ja sedasi.
Panevad mööda põldu ja täristavad kalašnikoviga või ma ei tea millega, pole ka tähis. Kes neile ikka kallist tukki kätte annab. Kallimad on muidugi sitemad ka. Musulmannidega on muidugi üks paha asi, et nemad ei räägi ega kuula kliimajuttu. Kliima on neil seal kõrbes muidugi puhas kuld, täiesti arusaadav, ei mingeid küttearveid, aga puht viisakusest võiks ikka öelda, et valame vaikselt verd kliima ja demokraatia altarile, kõik kiidaksid ja Hannah Lahe (Reformierakond) ei oleks enam üksi.
Vanainimesed mured paremaid päevi näinud Riigikogus
See on see lehtede lugemine, seletavad seal, et Hanah Lahe, 23 aastat vana, on riigikogus üksi, sõpru pole, meest vist ka mitte. Tüdruk ise ka natuke lihtsameelne, arvab, et keegi ei taha tema kliimaasjast midagi teada ja hoiavad kõrvale. Tule taevas appi, need seal Riigikogus tegelevad ju pedofiiliaga – mahitavad ühe eelnõuga ja mahitavad teisega. No et kinni istunud pervo saaks lasteaeda tööle pärast vabanemist ja et tal oleks hea.
Kallis inimene, kliimajutt on sul muidugi nõme, selle kohta oli ka telekas üks film nüüd, keegi ei taha sellest kliimanuhtlusest enam midagi teada, ära on tüüdanud. Aga vaatame fakte, sa oled Riigikogus, samas oled 23 aastat vana, ümberringi on pedofiilsed masuurikad – tead, sa oled nende jaoks lihtsalt liiga vana. Kliima muidugi ka veel, tuuga, eriti palju lootust ei anna, pole varianti.
Aga jah, me pidime teatrist rääkima ja teatripileti ostajatest. Seal on mitu põhjust, mehed on sundolukorras, neid ahistatakse. Esiteks saab teatris, erinevalt muuseumist ja raamatukogust viina juua, on puhvet, on klaasid, selleks volitatud isik valab välja, kõik on ametlik, maksud makstud, pole vaja hõlma all läti teravat sisse smuugeldada. Normaalsetele inimestele meeldib ebanormaalses olukorras alkot tarvitada, see on normaalne reaktsioon.
Teatrid on tulnud, et minna
Naised tahavad oma kleite näidata, mehed lähevad kommunistliku ja lolli palagani vaadates närvi ja selle asemel, et eidele taburetiga äsada, tõmbavad puhvetis alandlikult küüru selga ja londi umbe. Teater on küll üks toimiv perevägivalla vältimise mehhanisme, aga väga ebatervislik, toksiline ja debiilne. Õnneks majanduslanguse süvenedes kaovad kleidid kohe varsti ära ja vaevalt keegi kaltsarist suure vaevaga hangitud kodinaid nii väga teistele näitama kipub, eriti veel kalli piletiraha eest, mida lähitulevikus enam ei ole.
Ma tõesti loodan, et rahvuslik teatriprobleem laheneb. Õhus on mitu soodsat võimalust, ei teagi milline neist varem realiseerub, aga suured ootused on elektrivõrgu Venemaast lahtirakendamisel. Eks see veebruaris paistab, kas laulurahvas mattub ürgpimedusse või vilgub veel siin seal mõni Ijitši lambike. Ei tule meil need elektriasjad tavaliselt hästi välja, no ei tule, ja kui mattume pimedusse, siis võib küll käsikaudu teatrisse minna, aga jõledusi ei ole vähemalt näha. Kõrva võib panna tropid, ei mingit valehäbi, ega keegi ei näe midagi.
Teine asi on sõda ja sellest johtuv kõigi asjade õhku laskmine ja küüditamine. Militaarpraktika näitab, et üks viadukt oli võimalik veel enne sõda õhku lasta, just nagu õppus või nii. Teen va kaitseväe ülemjuhatajale ettepaneku lasta järgmiste õppuste käigus õhku teatrid, teatraalid mõistagi küüditada, samuti õppuste formaadis. Kas just maha lasta, aga nendega tuleks kindlasti rääkida, relv käes ja skalbid vööl. Mõni saab kindlasti aru.
Teatritõrjevahenditest tuleb lisaks vaesusele, sõjaväeõppustele, elektriavantüüridele ja sõjale esile tõsta meie vanu sõpru viirusi. Seltsimehed feministid, vaadake ette, ega ohtlikud, tapvad ja salakavalad viirused ei ole kuskile kadunud, ikka liigub ringi nii kovidit kui tripperit, eriti teatrites ja muudes avalikes asutustes. Värisege viiruse ees ja hoidke lavalaudadest eemale – kus on ebaterved isikud, seal liiguvad ka viirused. Tulemus on kindel surm.
Maailmalõpu disco
Tuumasõja disko üks varjatud tagamõtetest on inimeste tähelepanu juhtimine teaduslikule faktile, et popiklassika on parem kui mistahes vasaklojuste teatraalne sonimine. Kohe korraldame eksperimendi, kuulame lõbusat lugu “Electric Funeral” loomingulise kollektiivi Black Sabbath repertuaarist, oli aasta 1970. Võrdleme tulemust viimati vaadatud teatrilaadse tootega? Nii et kui teil oli plaan õhtu välja minna ja ogaraid kommuniste vaadata, siis ehk mõtlete ümber ja panete peale mõne rokisauruse plaadi.
Elu on liiga lühike ja väärtuslik, et seda teatris raisata. Kui te olete minuga nõus, siis valige Sven Sildnik Riigikokku. Hannahlahed peavad silmapiirilt kaduma, valitsema peab eesti meel ja eesti mees. Vali paberil, vali normaalne elu!
Sisepaguluses 12.07.2024
( : ) kivisildnik