Auväärsete traditsioonidega Postimees avaldas intrigeeriva pealkirjaga video poolpaljast mehest, kes hommikutundidel mööda linna ringi jooksis. Eks ta ole. Mõistagi ei tähenda võrgu avarustest leitud amatöörvideo esiletõstmine seda, et seda peaks vaatama või võiks vaadata, mina seda ei teinud.
Linki ka ei anna. Kui tahate paljaid või pool paljaid mehi vaadata, siis peate ise natuke vaeva nägema. Ma ei hakka täna siin pikalt selgitama, mis on ajakirjanduse loomastumine, see on “Alasti ahvatluse”-tüüpi paaritusmisaade, kus erinevalt välejalgsest tartlasest on paljas isiku alumine pool. Selles mõttes ei lisa Postimees üleüldisele mandumisele midagi uut ega olulist.
On üks kahtlase väärtusega meedianähtus, millel on siiski oma sügavamad põhjused, mis tuleb vaatluse alla võtta. Video on populaarne, tähendab inimesed vaatavad. Esiteks vaatavad muidugi selle pärast, et näidatakse. Kui oleks näidatud Palestiina laste veriseid laipu või Ukraina armee avalike suhete transvestiiti, siis oleks vaadatud neid.
Kui aga oleks avaldatud video teoloogilisest dispuudist hinge surematuse teemadel, siis tõenäoliselt ei oleks vaadatud. Ent kui poolpaljad naisteoloogid oleksid õigustanud homoabielu, siis oleks vaadatud ja mitte vähe. Ja kui nudistidest teoloogid oleks homoabielu ropu sõimu saatel hukka mõistnud, siis oleks vaadatud veelgi rohkem.
Kultuuriheerosed on ammuilma jõudnud selle tõdemuseni, et striptiis on võluvits, viimaks laiade massideni mistahes abstraktseid, mõistusevastaseid või ka kvaliteetseid ja väärikaid ideid. Meenub Ukraina agitaatorite kollektiiv Femen, kes on nüüd küll kuskile kadunud, kuid enne sõda kiskusid nad ennast nii siin kui seal paljaks ja propageerisid vasakliberaalseid lauseid.
Tšiili-prantsuse taustaga juudist lavastaja Alejandro Jodorowsky Prullansky alustas oma karjääri rändteatri trupiga, mis esitas kirjaoskamatutele talupoegadele Friedrich Nietzsche ja Jean-Paul Sartre’i laadis filosoofilisi töid. Kõik vaatasid suu lahti ja suure rõõmuga, sest alati oli laval paar paljast tibi.
Ei ole teada, kas surmakultuuri arhitektide ideed ka Tšiili talupoegade mõttemaailma kinnistusid, kuid kommunistide märatsemine järgnes nii ehk teisiti ja siis tehti sellele ka lõpp. Lavastaja kolis Euroopasse, sealt Ameerikasse ja sai seitsmekümnendate alguses lausa kuulsaks. Omanäolisi ja ebapopulaarseid filme teeb ta siiamaani.
Fakt on see, et paljaid isikuid näidatakse selle pärast, et neid vaadatakse. Paraku ei ole avalikul alastuse eksponeerimisel sageli mingit nitseaanilikku või kommunistlikku ideed. Tõsi, meenub Pärnus laste ees toime pandud nudismiakt, kus feministlik kunstnik Mare Tralla andis võika etenduse, ebaesteetiline foto toimunust lendas üle maailma ja striptiisitar sai Alex Jonesi shows pedofiilia süüdistuse.
Üldistades võime öelda, et sageli kasutavad konkurentsivõimetud ideoloogid nudismi oma vaadete propageerimiseks. Nad tunnevad, et nende õpetus on kesine, argumendi nõrgad ja positsioon ühiskonnas ebapopulaarne – nagu näiteks toodud feministid – ning kasutavad inimeste instinkte nende enda vastu, pannes nudismiussikese sisse kommunismi, globalismi või feminismi konksu.
Seda konksu on mõistlik näha ka meelelahutuses, reklaamis, kultuurilaadsetes toodetes ja meedias laiemalt. Kõik, mis tekitab emotsioone, rüvatatakse inimvaenuliku ideoloogiaga, see on meetod. Lapsed tekitavad emotsioone, selge see, seda võimalust ei jäta kasutamata isegi alatutest kõige alatumad sõjaõhutajad.
Ja veel edasi üldistades võime öelda, et meid petetakse ja lollitatakse alati emotsiooniga. Mõistus ütleb, et sõda on halb ja sõjapropaganda kriminaalne. Emotsioon aga toob pisara silma ja globalistide jutt läheb sulle otse südamesse. Mäletate, kuidas meile räägiti immigratsioonikampaania alguses väriseva naishäälega Aafrika surijatest, kes meie uksele koputavad.
Iirimaal on nüüd üks paljudest päästetud eludest otsustanud haarata pussnoa ja surkida sellega väikeseid lapsi ja vist ka naisi. On selge, et pealõikajad lõikavad päid, ei süvenenud detailidesse. Iirlased hakkasid igal juhul märatsema, ei tea küll, miks? Mis on neil natsidel elude päästmise vastu? Veerevad pead käivad elude päästmise juurde, tapatalgud on uus kommunistlik normaalsus.
Mäletate Riigikogu ees nutvat ideaalinimest Johanna-Maria Lehtmet? Andke raha, andke raha. Kus oli ikka emotsioon, pisarad värgid, kus oli muhe manipulatsioon. Selle eest võib tõesti anda nii mõnegi auhinna ja aasta simulandi tiitli. Raha anti, sest tunne tuli peale. Raha pandi ilmselt tuuri ka, sest tuli selline tark mõte. Kohtuotsust muidugi ei ole, ilmselt ka ei tule, nii et kindlas kõnevormis midagi väita ei lubata.
Huvitav, kas meil on mõni naisräppar ennast paljaks kiskunud, et kaitsta iiri laste ja naiste elusid päästetud elude eest? Selle eest ilmselt ei maksta, ja kui keegi ka selliseid avaldusi teeks, siis need ei jõuaks nii kaugele kui poolpaljas tartlane. Julgen oletada.
Elul ja elul on vahe, ühed on nii ja teistsugused naa. Ei tea miks meenusid ka tuhanded Palestiina lapsed. Ei peaks meenuma, lähevad Iiri mudilastega ühte lahtrsse, meedia ei pea muretsema, sina kaugeltki mitte – nad on teise emotsioonikategooria laibad. Läheme edasi, haliseda pole siin midagi.
Me elame maailmas, kus meid püütake emotsiooniga ja meid saadakse alati kätte. Lehtme valiti Riigikokku, raha anti ära, relvad anti ära, iseseisvus anti ära, mõistus lahkus ise vabatahtlikult, ei kannatanud emotsiooni haisu välja.
Soovitan alati muutuda äärmiselt ettevaatlikuks, kui lauldakse kooris nutulaulu, kangutatakse hambad tangis pisarat. Kui sa valet ei usu, siis oled sa terrorist, antisionist, nats või putinist.
Midagi tuleb nüüd soovitada, et mitte vaadata telekat. Soovita või ei, ikka vaatavad. Soovitad telekat mitte uskuda, ikkagi usuvad, ikkagi süstivad, ikkagi annavad raha varastele, ikka kiidavad tapatalgu heaks ja hakkavad sitasitikaid närima, suurem osa kindlasti.
Soovitan olla väiksem osa, targem osa, ausam osa, inimlikum osa, hea osa. Pärisosa. Ühesõnaga, homsest me enam ei ole kurjad ja lollid, leppisime kokku. Ja lepime kokku ka selle tehnilise detaili, et te valite Sven Sildniku esimesel võmalusel riigikokku. Valige paberil, valige elu! Kommertsemotsioon tapab!
(:) kivisildnik
Pärnus 25.11.2023