Räägitakse küll, et eesti rahvustoit on teine eestlane ja sellest järeldatakse, et me oleks nagu halvad inimesed, ilma moraalita metselajad. Ei vasta tõele. Tõsi, me ei suuda oma rahval hambaid parandada ja tööandjad kasutavad oma rahva vastu palgavaesuserelva, aga need on kõrvalised asjad, südameheadus on ikka põhiline.
Kui ikka üks korralik andmine lahti läheb, siis ununeb kõrge elektrihind, ajutiselt saadetakse isegi pühamast püham süstlapass kukele ja kukutakse kisendama: punn, punn, punn! Punn on muidugi veenev argument, üldrahvalik taevani kaikuv punn varjutab isegi laulupeo hiilguse ja sellest on mõistagi räpparitel hea meel.
Samas ega iga sõda ka eestlast ei vaimusta ega õilista. Pommita Jordaaniat, Süüriat või Palestiinat nii palju kui tahad – no ei saa kuidagi presidenti ja tema poolehoidjaid Vabaduse väljakule kümnete tuhandete kaupa sõjavaimustusest huilgama. Oleme sõjagurmaanid ja sugugi mitte iga näopeks ei lähe meile südamesse.
Eestlane eelistab sõda Euroopas, Euroopa kvaliteet äratab usaldust, samas kui madin käib Jugoslaavia aladel, siis ei lähe see meile kuigivõrd korda, sest asjasse on segatud moslemid. Kahtlane värk. Meie oleme aga ateistid ja luterlased ja soroslased ja Eesti 200 usku. Kui aga sõda peavad Euroopa õigeusklikud rahvad omavahel, siis see on see igati kosher-halal tapatalg.
Jugoslaavia põgenikke me ei tahtnud, ei saagi aru, miks, sest elu ja arengud Malmös kinnitavad, et immigratsioon on alati ja igal pool toonud ainult kasu. Sellele teesile oleme me avaldanud toetust ÜRO rändeleppe poolt hääletades ja mingit kahtlust siin ei saa olla. Kes vastu vaidleb, läheb kinni.
Eks ole Malmö tänapäeval rändeusulistele Meka eest – kes on Malmös käinud, saab pooled ökopatud andeks. Kindlasti tuleb vabastada kõik Eesti vangid, kui nad on nõus minema vabatahtlikult Mariupoli rindele ja siis pagulasena ja vaba mehema tagasi tulema. Muidugi siis, kui sõda on võidetud ja kõik see punn õiglases vihas maha tapetud.
Eesti on teatavasti Euroopa kõige rikkam riik, nii immigrandirikkuse poolest kui ka rikkaliku immigratsiooni tõttu põhjustatud majandusliku külluse mõõdikute alusel – ega siis Venemaa saa triljonit raha kuidagi ära pesta – triljonid on ikka ainult rikastel riikidel. On räägitud ka kahest triljjonist, aga see võib olla putinistide alatu laim.
Ühesõnaga Eesti rahvast on tabanud päikesepiste või äkilise kõhulahtisusega võrreldav sõjavaimustus. Töötud loevad sõjauudiseid 24/7 ja palgavaesed 16 tundi päevas. Ja seda ei saa neile keegi pahaks panna – uudised on lausa vaimustavad. Alatud putinistid on taganenud Mariupoli kesklinna ja valmistuvad seal alistuma.
Ideede puuduses on Vene röövvallutajad lõiganud Ukraina vahvad rahvuslased ja Lasnamäe vabatahtliku leegionärid ära Aasovi merest, aga tühja ka, Aasov on väike meri ja Mariupol on väike linn. Minskit me igal juhul ei loovuta veel niipea. Ma julgen kinnitada, et Eesti Vabariik on saanud hiilgavalt hakkama ka ilma Aasovi mereta ja isegi ilma Petseri linna ja sealkandi Setumaata.
Demokraatia arenedes niikuinii piirid kaovad, seda näeme me Schengeni maade ja Ameerika Ühendriikide pealt. Trumpi moodi piiride kaitsmine lapsi ja lastekaupmehi ahistavate müüridega on ikka väga loll asi ja rassism. Seetõttu peab Ukranina võimalusel vältima piiridele müüride ehitamist.
Olen veendunud, et kui ka mõni madal müür ehitatakse, siis see eesti rahva sõjavaimustust ei vähenda. Nagu ma olen kuskil märkinud, pole need meie tänased sõjaeksperdid kunagi lugenud ühtegi sõjaajaloo ega strateegia raamatut ja sõjafilme vaadates läheb neil verd nähes süda pahaks – liiga vägivaldne, öeldakse.
Nüüd aga jagatakse ka hommikul kell neli alasti laipade, jalutute laste ja poolsöödud kasside pilte. Seda roppu sõimu, mis saadab põlenud Vene tankide kolonne isamaalistes videoülekannetes, poleks tädikesed varem kolme sekunditki välja kannatanud – nüüd aga kiidavad ja näitavad ka lastelastele.
Nii see südameheaduse värk käib – Vanasoros on siia hiigelvarandusi investeerinud, ajakirjandus on Aafrika elude päästmisest kirjutanud triljon uudisnuppu – kedagi peale Tallinna hobusevaraste ülikooli lektori see inin ei huvitanud. Nüüd aga võtab võru traktorist sms-laenu ja sõidab hümni ümisedes ja bensiinihinda arvestamata maailma lõppu ja toob ka oma talusse kuusteist pagulast. Vabatahtlikult.
Antakse allkirju, mõistetakse hukka, tehakse solvavaid avaldusi, jagatakse võõrast raha vasakule ja paremale, kooli nurga taga pekstakse vene lapsi ja odavat vene viina juuakse ainult salaja. Nii see südameheaduse värk käib. Meil on praegu kaks Eestit – vene Eesti ja Eesti200 Eesti.
Kohe tekib juurde ka kolmas, see on uhke, vapper ja sõjakas ja vaba Ukraina Eesti. See kolmas Eesti kerkib kiiresti ja entusiastlikult nagu omal ajal Lasnamäe, suts ja valmis. Sõjapõgenike jaotuspunktid on kõigis suuremates Eesti200 linnades, välja arvatud Narvas ja Kohtla-Järves.
Huvitav, kuidas Narva ja Kohtla-Järve täidavad oma internatsionaalset ja isamaalist kohustust Ukraina rahva ees. Kas alles asutavad pagulaste jaotuspunkte või koguvad raha ja saadavad selle Rakveresse? Lehest pole nagu midagi lugeda, putinismi Eestis teatavasti ei ole, seega on toimuv veidi arusaamatu ja isegi häiriv, eriti Raigi valimisliidu ja Eesti200 haldusalas.
Kindlasti ei ole asi südameheaduse puudumises või koguni kurjuses, kindlasti mitte – küllap Narva õilishinged joovad selle võrra rohkem Ukraina viina ja loevad pohmelli rohuks Lesja Ukrainka patriootilisi värsse originaalis. Rajametsa tõlked on igati viisakad, nii et soovitan nautida ka eesti keeles, raamat on Aili Vindi kujundatud pealegi. Aga asi ei ole lugemus, vaid ikkagi ja eelkõige südameheaduses ja seda headust ajab üle ääre.
Sõda on ikka selles mõttes hea, et ta on teinud meist paremad, sallivamad ja avatumad inimesed ja selles mõttes on sõda Sorose liitlane. Ja sellepärast olen ma patsifist ja sõja vastu, sest Soros on rahvusriikide kõige alatum vaenlane. Ja globalistide sepitsetud sõjad laostavad rahvusriike ja nõrgestavad rahvad enamgi veel kui feminism, teaduslik homoseksualism ja mürgisüstimine.
Ma ei näe siin muud lahendust kui valida Sven Sildnik riigikokku. Ma võtan sõjaõhutajad kriminaalkorras vastutusele, ma sulgen kõik sõda õhutavad väljaanded, ma saadan sõjahüsteerikud sundravile ja tugevdan Eesti kaitsevõimet ning ravin eestlaste hambad terveks. Vali rahu! Vali hambad! Vali elu!
( : ) kivisildnik
Pärnus 19.03.2022