Ebateadlikud kodanikud kalduvad viimasel ajal tekitama paanikat ja levitama kaotusmeeleolusid. Üks kardab droone nagu väike laps ja teisel on nutt varuks, sest presidendihärra Trump on viimase 3 päeva jooksul korduvalt öelnud, et ta kaalub väga tõsiselt USA lahkumist NATO-st ja et see asi on „beyond reconsideration“ ehk kaalutlustest kaugemale jõudnud.
Vance toetab üldjoontes samuti kriitilist joont, aga mis siis? Seevastu meie peaminister Meeskaja Miihal, viimasel ajal ka Miihal Suur, ning akadeemilise taustaga välisminister Margus Tsahkna kutsuvad üles säilitama rahu ja kainet meelt. Meeskaja ja Tsahkna valijatele on alkoholi tarbimine rangelt vastunäidustatud – kainet meelt tuleb säilitada kõigi vahenditega.
Autoriteedid on rääkinud. See tähendab, et režiimile ustav kodanik mõtleb nii nagu peab ja tunneb elust ning vankumatust julgeolekust rõõmu: siin on kaitsja kindel raudne käsi, iial ta ära nüüd küll ei väsi. Kahtleb ainult kahjur.
Mõtlema peab aga nii: “Alliansil on ülemjuhataja, oma mehhanismid ja kaitseplaanid ning sõjaline tegevus toimub nende alusel. Näiteks NATO liitlaste lennukid tõusid hiljuti Eesti kohal lendavaid droone jälgima…” Kui naabrivalve saaks droonide jälgimisega hakkama, siis poleks hävitajaid muidugi vaja.
Millised õudused ja hirmuteod oleksid aga juhtunud siis, kui õilsate liitlaste lennumasinad poleks teiste liitlaste droone jälginud – mõeldagi ei taha. Vaevalt, et keegi seda lugu praegu kirjutaks ja mõni ellujäänu hiljem loeks. Seda juba ei ole. Välistatud.
Paljud võtsid tõsiselt naljasõnumeid, mis neile öösel telefoni sisse saadeti. Pärnus sama moodi, sõnum käis kuidagi nii, et on oht ja võiks varjuda. Paljud ei teadnud, kuhu varjuma minna. Targemad aga läksid keset ööd Pärnu Keskusesse, uksed olid aga kinni.
Pole hullu, kui jõe poole minna, siis tulevad kohe põõsad, ronid üle aia, poed põõsasse ja teeskled surnut või putinisti. Pärnus ma ei ole märganud, aga Paikusel on tore punane silt, kus on varjumiskohad peal, Pärnu Keskus on nimekirjas koguni kaks korda. Millal avatud, pole öeldud.
Mitme küljega punase lapaka peal olid ka käsulauad ära toodud: kui oled õues, siis ma ei mäleta, mis pidi tegema, aga kui oled kodus, siis jää koju ja liigu varjumiskoha poole. Kui varje jääb vasakule, siis liigud elupaiga vasakpoolse seina äärde, midagi keerulist siin ei ole.
Droonidega ei ole mingit probleemi, kõige parem on see, kui kasutad moblas seda nõksu, mis sind öösel segada ei lase, hommikul loed naljajutud läbi ja parastad lihtsameelseid, kes oma unerahu lasid ära rikkuda. Uni tagab tervise, sellepärast mõned ka öösiti magavad.
NATO ja USA kaalutlused on muidugi teine teema. Siin on vaja nüüd natuke loogikat ja faktiteavet, aga ka siin ei ole midagi ülesaamatut. Igaüks võiks endalt küsida, milles seisneb USA osa NATO tegevuses? Vastus on nii, et liitlane panustab inimjõu ja tehnikaga.
Kas meil olid ameeriklaste Himarsid? Muidugi olid, aga viidi minema. Pole meie asi miks, kõik käib vastavalt plaanile ja ülemjuhataja korraldusele. Kas Võrus olid väed sees? Olid. Kas enam on, ei tea, kurjad keeled räägivad, et roteerusid sinna, kuhu vaja.
Aga Tapal kindlasti on keegi ja Abrams tanke ka vaevalt keegi viitsib roteerima hakata. Tankisõjad on nii või teisiti jäänud minevikku nagu raudrüütlid jms. Jutu mõte on selles, et 100-1000 meest siin ikkagi ringi roteerub ja rohkem ei olegi heidutuseks vaja.
Vaatame kõige mustemat stsenaariumi – USA lahkub NATOst. Mis saab edasi? Kui USA lahkus päikeselisest Afganistanist, siis jätsid nad tehnika maha. Seega panus ei kao kuskile. Mis hundi suus, see hundi kurgus.
NATO ülempealik ja strateegia jäävad samuti alles. USA on muidugi suur riik, aga ka Türgi on suur ja sõjaliselt võimekas – karta ei ole meil midagi. Plaan B2 korras võiksid peaminister, välisminister ja kaitsevägede ülemjuhataja vastu võtta islami usu ja arengutest Türkiye Cumhuriyeti saatkonda teavitada.
Mida veel NATO mehhanismide õlitamiseks teha? Sellega ei pea meie enam oma paljukannatanud päid vaevama, Türkiye Cumhuriyeti vastutavad ametnikud annavad teada. Kui on kaitsevõime tugevdamiseks on vaja astuda Türgi-Eesti liitu, siis tehakse seda samadel alustel nagu euroliiduga ühinemisel, vastavad mehhanismis on olemas.
Eesti on väga tubli olnud erinevate impeeriumite lammutamises, meie eestvedamisel läksid õhtule NSVL ja EU, siinkohal muidugi suur tänu K. Kallasele. Pole mingit katlust, et meie destruktiivne potents on otse metsik.
Kahjuks ei ole me aga siiani panustanud impeeriumite ülesehitamisse, on viimane aeg muuta Eesti kuvandit ning alustada ülesehitavat impeeriumiloome alast tegevust. Osmanite impeeriumi taastamine on meie võimalus. Ühineme esimesema Türkiye Cumhuriyetiga ja saavutame usuvendadena NATO uue suure liidri soosingu.
Jõuame sujuvalt kas viie rikkama türgi tüüpi riigi hulka või viie rikkama islamiseerunud Euroopa riigi lähedale. Türgi piiril ei pea enam raha vahetama. See raha vahetamine oli nii oluline faktor eurodegenerantidega liitumisel, et minuga keegi vaielda lihtsalt ei saa.
Vene-Türgi sõja me võidame. Asi pole kunagi olnud selles, et me toetame pimedast armastusest Ameerikat, Ameerika oli lihtsalt tugev ja teda toetada oli tark. Kui nüüd asub Ameerika asemele Türgi, kui kõige tugevam liitlane, siis võtame me omaks türgi väärusruumi ja nende seadused.
Meie filosoofias ja strateegias ei muutu midagi, me kohaneme paindlikult muutuvate oludega, jätkame alandliku ja ustava vasallina, meie seisukohast ei toimu paradigmaatilist muutust. Eestlus jääb sinna, kus ta oli ja selliseks, nagu ta on. Enne kommunist, siis Epsteini globalist, seejärel uusmoslem.
Samas ei maksa ka moslemiasjandusse niiväga kinni jääda, kui mingil ajal on tark hiinlaste poole üle minna või ennast jälle ameeriklaste armu alla heita, siis tuleb seda ka viivitamatult teha.
Nii see eesti asi käib ja teisiti pole ta kunagi edenenud. Iraan on taolise manööverdamise tõttu tuhandeid aastaid vastu pidanud, riik on alles, rahvas on alles ja näitab hambaid kui vaja. Tark rahvas muidugi teab, et pole vaja.
Eks me näitaks ka hambaid, kui oleks mida näidata. Samas enam vähem viisakad NATO proteesid pole ka häbiasi. Alguses tundus nii, et see põlvili surumine on meelelahutuslik jutt, aga nüüd droonide parved lendavad estraadirahva pea kohal ja Putin nutab. Ei saa kurta.
Kui sulle aga tundub, et see pooletoobine vasallriigi värk ei lähe mitte, siis vali Sven Sildnik Riigikokku. Vali paberil, vali õigel päeval, vali elu!
( : ) kivisildnik,
Sisepaguluses 04.04.2026