Kliimahüsteeria paikapidamatust näitab muuhulgas ka see, et ükski kliimakonverents ei lõpe radikaale rahuldavate põhjalike muutustega, vaid pärast tuliseid vaidlusi tehakse ära napilt “midagi”. Bakuus toimunu kohta võib öelda, et vaesemad riigid, kellel ikka on raha vaja ja nüüd on võimalus seda kliimavõitluse sildi all välja pressida, seda tegidki, rikkamad riigid lisasid moepärast natuke.
AFP-BNS: ÜRO kliimatippkohtumisel Bakuus kiitis ligi 200 riiki ööl vastu pühapäeva viimasel hetkel heaks uue lepingu, mille kohaselt kasvab arenenud riikide poolt arengumaadele suunatav kliimarahastus 2035. aastaks vähemalt 300 miljardi dollarini aastas.
Rahastus vähemalt kolmekordistub, sest praeguses lepingus on rahastuse maht 100 miljardit dollarit aastas.
Pärast kaht kurnavat nädalat kaootilisi läbirääkimisi ja unetuid öid saavutatud lõpptulemus jääb siiski kaugele 500 miljardist dollarist, mida arengumaad olid taotlenud jõukatelt riikidelt, mis “on olnud ajalooliselt suurimad saastajad”.
Aplaus oli Bakuus vaevu vaibunud, kui India äsja kokku lepitut teravalt kritiseerima asus.
“Summa, mida kavatsetakse mobiliseerida, on kohutavalt väike. See on tühine summa,” ütles India delegaat Leena Nandan.
“See dokument pole midagi enamat kui optiline illusioon. Meie arvates ei lahenda see meie kõigi ees seisvat tohutut väljakutset.”
Riigid olid püüdnud siluda pikaajalisi lahkarvamusi selle üle, kui palju peaksid kliimamuutuste eest “kõige enam vastutavad rikkad riigid” andma vaesematele, kes “vastutavad kõige vähem”, kuid mida “Maa kiire soojenemine” mõjutab kõige rohkem.
Kohati näisid kõnelused kokku varisevat, kui arenguriigid jooksid koosolekutelt minema ja ähvardasid sootuks lahkuda, kui rikkad riigid rohkem raha välja ei käi.
Lõpuks siiski tehinguga nõustuti, kuigi see jäi soovitust märksa lahjemaks.
Lõplik kokkulepe kohustab jõukaid tööstusriike maksma vähemalt 300 miljardit dollarit aastas, et aidata arengumaadel “muuta oma majandus keskkonnasõbralikumaks” ja valmistuda hullemateks katastroofideks.
See on rohkem kui praegu kehtiv 100 miljardi dollari lubadus, kuid arenguriigid, kes olid nõudnud palju enamat, pidasid seda solvavalt väheseks.
“See COP on olnud arengumaade jaoks katastroof,” ütles mõttekoja Power Shift Africa Keenia direktor Mohamed Adow. “See on nii inimeste kui ka planeedi reetmine jõukate riikide poolt, kes väidavad, et võtavad kliimamuutusi tõsiselt.”
134 arenguriigist koosnev rühm oli nõudnud rikaste maade valitsustelt vähemalt 500 miljardit dollarit, et “suurendada vastupanuvõimet kliimamuutuste vastu” ja “vähendada planeeti soojendavate kasvuhoonegaaside heitkoguseid”.
ÜRO kliimajuht Simon Stiell tunnistas, et kokkulepe on ebatäiuslik. “Ükski riik ei saanud kõike, mida ta tahtis, ja me lahkume Bakuust, silmitsi tohutu hulga tegemata tööga,” ütles ta avalduses.
USA ja EL on soovinud, et hiljuti jõukate sekka jõudnud tärkava majandusega riigid, nagu Hiina – maailma suurim heitkoguste tekitaja – rohkem kaasa aitaksid.
Lõplik kokkulepe “julgustab” arenguriike vabatahtlikult panustama, peegeldades muutuste puudumist Hiina jaoks, kes juba rahastab võitlust “kliimamuutustega” oma tingimustel.
Rikkad riigid ütlesid, et on poliitiliselt ebareaalne oodata valitsuste otserahastusest rohkemat.
Donald Trump, nii kliimamuutuste kui ka välisabi skeptik, naaseb jaanuaris Valgesse Majja ja ka mitmes teises lääneriigis on pead tõstmas parempoolsete vastureaktsioon rohelise tegevuskava vastu.
Tehing seab üldiseks eesmärgiks 1,3 triljonit dollarit aastas, et tulla toime tõusvate temperatuuride ja katastroofidega, kuid suurem osa sellest tuleks eraallikatest.