Eestis on hakatud mõistma, et rohepööre pole mingi maailma päästev ettevõtmine, vaid läbimõtlemata ning tõenäoliselt hoopiski kahjulik, ega päästa reaalselt mitte midagi. Riiklikul tasemel sellest aru ei saada, kuid üksikud ettevõtjad juba mõistavad.
Delfi Ärileht kirjutab, et vähemalt energiasektor suhtub koostatavasse kliimaseadusesse pigem skeptiliselt kui toetavalt. „Iga inimene mõistab kliimaseadust sellest vaatenurgast, nagu tema on aru saanud –, tegelikult on see üks segapundar. Me justkui räägime samast asjast, aga tegelikult räägime üksteisest mööda,“ nendib VKG juht Ahti Asmann.
Tema sõnul ei ole riigil ja ettevõtjatel enam ühtset arusaam, sest riigi arvates ongi rohepööre Eesti majanduskasvu plaan. „Tundub, et keegi ei saa aru, kust see majanduskasv tegelikult tuleb,“ räägib VKG juht, lisades et rohepöörde puhul tekkinud kaks koolkonda: üks ütleb, et rohepööret pole võimalik teha majandust kasvatades, teine arvab, et see ongi majanduskasvu strateegia.
Rohepöördekavad lammutavad juba praegu majandust põhjalikult, kuid üks seltskond näib marksistlik-leninlikult arvavat, et just lammutamisele ehitatakse üles uus “roheline” majandus, nagu tsaaririigile varemetele ehitati kommunismi. Seda on näha just põlevkivienergeetikas. Rohepöörajad usuvad, et kui minnakse üle päikesepatareidele ja tuulikutele, siis elabki maailm mingi odava energeetika maailmas, mõistmata, et tehnoloogiliselt ollakse sellest väga kaugel, seega elatakse utoopias.
Just põlevkivienergeetika pealt on näha, kuidas vanasse kaevu sülitatakse ammu enne seda, kui uus valmis on. Kliimavõitluses on verstapostid sedavõrd kindlalt maha pandud (mida peab tegema 2030., 2035., 2040. või 2050. aastaks), et olemasoleva majanduse järkjärgulist ja valutut ümberkujundamist sisuliselt teha ei saagi, tähtajaks peab vana olema alt lammutatud, kuigi uut ei ole veel nähagi. See käib suuresti ka sisepõlemismootorite keelamise kohta.
Kui võtta aluseks VKG juhi kahe koolkonna teooria, siis need, kes arvavad, et rohepööre ongi majanduskasvu strateegia, eksivad rängalt. Vähemalt praegusel kujul tähendab see majanduse hävitamist, kusjuures asemele on pakkuda utoopiaid või siis märgatavalt kallimaid lahendusi. Rohepööre ei muuda midagi odavamaks, lihtsamaks ega tasuvamaks. See ei läheks kokku isegi mitte Maa päästmise teooriatega – kuidas saavad majandusi oluliselt piiravad lahendused osutuda lõppkokkuvõttes tulusamaks?
Uued Uudised