Nad räägivad meile nüüd, et kliimamuutused on kasvav oht aju tervisele…
Soojem temperatuur põhjustab nüüd dementsust, kas pole? Võib-olla arvasite, et see on ultratöödeldud toit, pestitsiidid, liiga palju viskit või herpesviirused, aga asi oli lihtsalt liiga paljudes soojades öödes. Asi polnud selles, et meie diivanilihased muutusid tarretiseks, kui me lõpetasime puidu lõhkumise või pesu käsitsi pesemise. Tegelik süüdlane oli teie auto ja teie veiselihasteik, kilekotid, sisepõlemismootorid.
Inimesed elavad linnades, kus temperatuur kõigub Siberi -50°C-st kuni Etioopia enam kui 40°C-ni – see on lausa 90 kraadi. Kes oleks võinud arvata, et massiliseks neuroloogiliseks kokkuvarisemiseks on meil vaja vaid poolt kraadi.
EuroNewsil on kliimamuutuste sildi all terve nimekiri neuroloogilistest häiretest: migreen, Parkinsoni tõbi, dementsus, insult, Lyme’i tõbi ja isegi malaaria. Põhjuse ja tagajärje ahel on mõnevõrra kahtlane, aga kõrge temperatuur põhjustab insulte ja kuigi kuumarabandused moodustavad vaid 1% kõigist insultidest, võib see tulevikus, ühel päeval, võib-olla 20 või 30 aasta pärast, pärast selle eksperdi pensionile jäämist, tõusta 5%-ni või isegi 8%-ni.
Samal ajal mõjutab kuumus tema sõnul und – välja arvatud kodudes, kus on konditsioneerid, mis tähendab, et dementsuse määr peaks langema, kuna konditsioneeride kasutamine aina suureneb, eks? Mingil põhjusel neuroloog selle peale ei tulnud.
Kliimamuutused seavad ohtu Euroopa aju tervise
Tõusvad temperatuurid, halb õhukvaliteet ja nakkushaiguste levik võivad suurendada neuroloogiliste häirete koormust, kusjuures kõige suuremad riskid on kõige haavatavamates kogukondades.
Neuroloog Ulf Kallweiti hinnangul, kes on ka Euroopa Neuroloogiaakadeemia keskkonnamõjude töörühma kaasesimees, mõjutavad neuroloogilised häired, alates migreenist kuni dementsuse ja Parkinsoni tõveni, umbes iga kolmandat inimest tema elu jooksul. Koos vaimse tervise probleemidega moodustasid need 2019. aastal hinnanguliselt 1,5 triljoni euro suuruse ülemaailmse majandusliku koormuse.
„Kõiki mõjutab mingil moel neuroloogiline häire või nad tunnevad kedagi, keda see häire mõjutab,“ ütles Kallweit Euronews Healthile Euroopa tervisefoorumil. Kuna kliimamuutused tõstavad temperatuuri, võib olukord veelgi halveneda, hoiatas ta, halvendades olemasolevaid tingimusi ja suurendades potentsiaalselt neuroloogiliste häirete tekke riski.
See põhjuse ja tagajärje ahel: globaalne soojenemine häirib und.
Kuumus võib kaudselt mõjutada ka aju tervist, häirides und. Troopilised ööd, kui temperatuur püsib öösel üle 20 °C, raskendavad keha jahtumist. See võib häirida sügavat und ja takistada inimestel öö jooksul korralikult taastuda.
„Kõik, kes on eelmisel suvel kogemusi saanud, teavad, et sellistel kuumadel öödel halveneb uni,“ ütles Kallweit. Pikaajalisel unehäirel võivad olla tõsisemad tagajärjed kui paaril rahutul ööl. „Kui sa ei maga hästi, mitte võib-olla ühel ööl, vaid pikemat aega, suureneb tohutult näiteks insuldi või ka dementsuse risk,“ ütles ta.
Kus on hädaolukorra kliimaseadmete kampaania?
Ilmselgelt, kui kuumad ööd takistavad inimestel magamist, on kõigile otse näkku vaatav lahendus „kliimaseadmed“. Samal ajal kui poliitikud tahavad seda lahendada rikastele patareide ja päikesepaneelide andmisega, et vähendada CO2 heidet ja muuta ööd saja aasta pärast jahedamaks, on ilmselge vastus anda vaestele inimestele hoopis subsideeritud kliimaseadmed ja lahendada see probleem juba täna.
Mingil põhjusel ei mõelnud sellele ka Ulf Kallweit. Küll aga märkas ta, et vaesed inimesed on suuremas ohus ja et neil ei pruugi olla võimalik endale konditsioneeri lubada.
Kui nad elavad ebasoodsas olukorras olevates piirkondades, suurenevad nende terviseriskid veelgi. Hiljutised uuringud on näidanud, et sotsiaalmajanduslikus puuduses elavatel inimestel on aju tervise näitajad halvemad, sealhulgas väiksem ajumaht ja rohkem veresoonte kahjustuse märke.
„Kui teil on küte ja te ei saa endale kliimaseadet lubada, siis olete rohkem mures,“ ütles Kallweit. Juurdepääs tervislikule toidule, elutingimused ja ümbritsev keskkond võivad samuti inimeste tervist mõjutada, lisas ta.
Kui siin oleks vähimgi seos reaalsusega ja nad tahaksid dementsust tõesti peatada, kutsuksid nad üles looma hädaolukorra kliimaseadmete programmi. See oleks viis, kuidas tagada vaestele inimestele kliimaseade ja riiklik programm (milline radikaalne mõte) odava elektri saamiseks, et vaesed inimesed saaksid elada kauem ja tervemalt.
On aeg oma aju kaitsmiseks Põhjameres puurida.
Kui Euronews oleks vaid saanud palgata teadusreporteri, kes on koolitatud esitama raskeid küsimusi… kui kliimamuutustel on meie ajule mingit mõju, siis see muudab ajakirjanikud rumalamaks.