Sel nädalal on õiguskantsler Ülle Madise olnud kahel korral Riigikogu ees ja sellega seoses on päevakorda tõusnud küsimus tema erapooliklikkusest ehk toetusest võimulolijatele. Teisipäeval ütles EKRE saadik Anti Poolamets kokkuvõtvas kõnes: “Kõik sügavad tänuavaldused õiguskantslerile koalitsioonisaadikute kõnedes teevad mind murelikuks. Ma usuksin õiguskantslerit rohkem, kui neid mahlaseid tänuavaldusi ei esineks, vaid pigem nad nuriseksid.”
Nii see oligi: koalitsioon kuldas õiguskantsleri tänusõnadega üle.
Jürgen Ligi: “Hea õiguskantsler! Sõltumata sellest, mis te räägite, on tore, et te siin olete.”
Andres Sutt: “Hea õiguskantsler, aitäh ettekande eest! Aitäh pika põhjaliku ülevaate eest ja väga suur aitäh vastuse eest Jürgen Ligi küsimusele, mis oli tasakaalukas ja suurepärane!”
Igor Taro: “Austatud õiguskantsler, kõigepealt tänan mõtlemapaneva ettekande eest.”
Annely Akkermann: “Suur tänu minu poolt ka arutlema kutsuva ettekande eest!”
Margit Sutrop: “Aitäh, lugupeetud õiguskantsler, teie töö eest ja selle ettekande eest!”
Urve Tiidus: “Lugupeetud õiguskantsler! Nagu igal aastal, on ka sel aastal see aruanne teie aasta tööst väga huvitav. Neid elulisi näiteid lugedes tundub, et see tammsaarelik tõe ja õiguse otsimise vaim ei ole Eestist kuhugi kadunud.”
Helmen Kütt: “Lugupeetud õiguskantsler, aitäh teile ja kogu teie meeskonnale selle töö eest, mis te olete teinud ja teete!” Jne…
Kui jälgida Riigikogu stenogrammi, siis opositsioonisaadikutel oli tänusõnu vähem ja asjalikke küsimusi rohkem. Näiteks küsis Varro Vooglaid: “Õiguskantsler on lasteombudsmanina kohustatud seisma laste õiguste kaitsel. Samas ei kajasta õiguskantsleri aastaülevaade mitte ühtegi vastavasisulist sammu. Küsimus sellega seonduvalt: kas Õiguskantsleri Kantselei põhimõtteliselt ei tegele laste eluõiguse kaitse tagamise probleemiga enne sündi või kui tegeleb, siis miks ei ole seda aastaülevaates kajastatud?”
Samuti tõstatas probleemi Evelin Poolamets: “Oma ettekandes te kordagi ei puudutanud e‑valimisi ja EKRE fraktsiooniga kohtudes lõpetasite te e‑valimiste puudustega seotud argumentatsiooni lausega: “Mulle meeldivad e‑valimised.”. Kas te ikka mõistate, et kui valimised ei ole üldised, ühetaolised ja otsesed ning hääletamine ei ole salajane, siis on meil tegu põhiseadusliku probleemiga?”
Anti Poolamets ise puudutas mitut kitsaskohta: õiguskantsler ei näe, kuidas põhiseaduslikult Eesti riigile kuuluv võim on üle läinud Euroopa Komisjonile, kusjuures eurodirektiividega tegelev Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon on muutunud teiseks parlamendiks; õiguskantsler ei ole leidnud midagi kriitilist perekonnaseaduse toore muutmise ega vihakõneseaduse kaudu sõnavabaduse piiramise kohta, ja muudki.
Nii näitasid koalitsioonisaadikud “kestvate kiiduavaldustega” ära, et õiguskantsler on neile “oma”. Või nagu ütles Anti Poolamets: “Õiguskantsler võttis solvunud poosi, kuna seati kahtluse alla tema erapooletus. Ma mõistan seda solvumist, sest valusat tõde ei ole meeldiv kuulata.”
See meenutab Kersti Kaljulaidi aega, mil presidendi ning Reformierakonna, sotside ja Eesti 200 vahel valitses piiritu sõprus, hoolimata sellest, kas nood olid võimul, opositsioonis või polnud veel Riigikogusse jõudnudki.
Allikas: Riigikogu stenogrammid
Toimetuselt: sulgudes kirjutatav (Kestvad kiiduavaldused) on pärit Nõukogude ajast, mil see täiendus lisati riigijuhtide kõnedele, eriti NLKP kongressi ülevaadetes.