Kolmapäevases valitsuse infotunnis ütles siseminister Lauri Läänemets, et tema seisukohtadest võetavat välja üksikuid lauseid, mis ei olevat õige, sest moonutavat üldpilti. Sots märkas enda peal nähtust, mida tema erakond on koos peavoolumeediaga juba pikki aastaid ajanud ja ergutanud. Mitte et see nähtus õige oleks, vaid see ongi sotside ja reformarite endi “lapsuke”.
Mart Helme nimetas kunagi aafriklastest tudengeid “õõnespeadeks”, mida on tema vastu juba pikki aastaid kasutatud kui rassismijuhtumit. Ometigi rääkis Mart Helme selle ühe fraasi taustal terve pika loo sellest, kuidas ta õpetas ülikoolis tudengeid ja just Mustalt Mandrilt tulijaid ei hiilanud eriti oma teadmistepagasiga, sest nende siiatulekul olid hoopis teised põhjuseid kui õppimine.
Kui EKRE oli valitsuses, siis võtsid tollal opositsioonis olnud Reformierakond ja sotsid, kes olid vihased selle peale, et oravad ei saanud heast valimistulemusest hoolimata valitsust moodustada, koos oma ihumeediaga alatasa ette õelaid rünnakuid, kus EKRE ministrite kõnede kontekstist rebiti välja üksikuid lauseid ja algatati nende baasil infosõda. Eriti agaralt otsiti materjali selleks saatest “Räägime asjast”.
Tuntuim oli ehk “kohtunike peade veeremine”, mida rahvuskonservatiivsed poliitikud kasutasid metafoorina, õelutsejad aga üritasid tõestada, et EKRE tahabki reaalselt kohtunike kõrid läbi lõigata. Üks poliitikutest märkis selle peale, et tõeline tapatöö käib mitte kohtumajades, vaid bussipeatustes, kus “bussijuhid lasevad reisijaid maha”.
Jüri Ratase teise valitsuse aegadest on pärit paljud praegu poliitikat häirivad algatused, sealhulgas massiline obstruktsioon ja protseduuriliste küsimuste pidev kasutamine. Viimasega püüdsid poliitoravad ja sotsid häirida Riigikogu esimehe Henn Põlluaasa tööd, obstruktsiooni kasutati EKRE abielureferendumi eelnõu vastu, kusjuures muudatusettepanekutes oli arvukalt Vene-meelseid (ühinemine idanaabriga ja NATO-st lahkumine) ja pedofiilseid (abiellumine alaealistega) kavatsusi.
Praegu korraldab võimuliit uut rünnaku parlamentarismi ja poliitilise kultuuri vastu, olles sisuliselt tühistanud Riigikogu töö- ja kodukorra ning saanud selleks õnnistuse ka Riigikohtult. Nii on opositsiooni võimalused riigi elus kaasa rääkida sisuliselt olematud. Kui järgmiste valimiste järel peaks tulema uus koalitsioon (Lääne-Euroopas näiteks naasevad konservatiivid paljudes riikides võimule), siis avastavad praegused võimurid opositsiooni sattununa ühel hetkel, et mingeid reegleid lihtsalt pole. Keegi ei peagi tekkinud olukorda nende vastu kasutama, vaid reeglid ongi 2023. ja 2024. aastatel Riigikogu juhatuse algatusel ja Riigikohtu õnnistusel tühistatud.
Kunagi varem pole poliilist kultuuri ja parlamentaarset demokraatiat sedavõrd sööbivalt hävitatud kui Kaja Kallase valitsedes. Eetilisus ja moraalsus kaovad poliitikast hämmastava kiirusega, üha enam kasutatakse arveteõienduseks poliitiliste vastastega justiitssüsteemi – näiteks ekskeski ja uusisamaalase Tõnis Mölder juhtumi kohta on asjatundjad öelnud, et see, milles teda süüdistatakse, on peavoolupoliitikas väga tavaline, tema jäi lihtsalt kellegi kaasabil hammasrataste vahele.
Uued Uudised