Selline väide roheliste, Eesti 200 ja sotside vastu ei ole valesti sõnastatud – samasooliste suhte jõuline läbisurumine perekonnaseadusesse tähendab otseselt, et traditsiooniline peremudel kavatsetakse ühiskonnas jalge alla tallata.
Roheliste algatasid petitsiooni perekonnaseaduse muutmiseks, see sai toetuse Eesti 200 poliitprojektilt ning sotside viimase aja ettevõtmised (geimiiting) on selgelt geiabielusid toetavad. Nüüd jääb üle oodata, millal ka Reformierakond avalikult oma heakskiidu välja ütleb.
Poliitoravad ongi algatanud vaenukõne kriminaliseerimise, mis sai alguse geidest ja hakkab represseerima traditsioonilise pere kaitsjaid, isegi kui nad ei kritiseeri samasoolisi, vaid kaitsevad oma elulaadi.
Rohelised kutsusid uue nädala algul kõiki parlamendierakondi enda algatusega ühinema – nüüd saab näha, kas EKRE-st saab kogu Eesti ainus traditsioonilise pere kaitsja, seda nii eesti- kui venekeelses ruumis, või on mõnel erakonnal veel mõistust selle hullusega mitte kaasa minna.
Muidugi ütlevad eelnimetatud homokaitsjad kohe selle peale, et nemad tahavad vaid võrdsust – aga võrdsus tähendab siin ühe vähemuse seksuaalse suunitluse tõstmiseni võrdsetest võrdsemaks.
Kogu Lääne-Euroopa praktika näitab, et see samm viib ühe vähemuse ülimuslikkuse ehk homototalitarismini, kus geide kohta ei praktiliselt midagi öelda. Seda on näha näiteks Soomes, kus endine minister on uurimise all 2004. aastal välja öeldud Piibli tsitaatide pärast homoseksualismi kohta.
Paralleele võib tõmmata eesti keele positsiooniga – eestlased on hetkel enamusrahvus, aga kui anda Eestis kõigile keeltele võrdsus ehk ühesugune positsioon, surutakse eesti keel vene ja inglise keele poolt ruttu nurka.
Kui anda viljatule homoseksualismile võrdsus eluandva mehe-naise suhtega, on homod ruttu ühiskonna priviligeeritum osa – ennast kehtestada nad juba oskavad. Homoagenda tegelebki nii nende-vastase kriitika summutamise kui ka heteroseksuaalse maailma lammutamisega.
Homototalitarismi eesmärgiks on luua olukord, kus inimesed ei saa isegi kõrvale jääda, vaid peavad poole valima. Kuna LGBT-l on liberaalses maailmas võimas positsioon, siis ei julge keegi neile vastu hakata, nagu ka kõnealuse petitsiooni puhul – kui ettevõtjale see ikkagi nina alla torgatakse ja nõutakse allkirja, siis ei julge too oma äri ruineerimise kartuses allkirja andmata jätta. Ja ettevõtlust hävitada oskab “geistaapo” ülihästi, nagu tõestab ammune Swedbanki näide.
Opositsioonierakonnad on juba välja öelnud, et nad toetavad homoabielusid – nüüd on aeg seletada oma valijatele ka seda, miks nad traditsioonilist mehe-naise peremudelit vaenavad.
Ja veel – kui legaliseerida “armastus” ehk anda abiellumisõigus mistahes armastuse korral (lisaks eluandvale ja seega ainuõigele mehe-naise suhtele), siis on see tee tõelise sodoomiani – kes saab siis keelata ka suhte vormistamise lähisugulaste vahel, lastega või mingis muus väärastunud vormis.