Neljapäeval oli Euroopa Parlamendis umbusaldushääletus Euroopa Komisjoni presidendile Ursula von der Leyenile, mille õnnestumine ei olnud parlamendi maailmavaatelist koosseisu arvestades tõenäoline, kuid näitas siiski olulist vastuseisu naispoliitikule, keda süüdistatakse nii Saksamaa kaitsevõime kui Euroopa Liidu demokraatliku olemuse hukutamises.
Umbusaldusavalduse vastu hääletas 360 ja poolt 175 parlamendiliiget, mis näitab, et kolmandik europarlamendis umbusaldab skandaalset presidenti. Ursula von der Leyenit süüdistatakse ennekõike korruptiivsetes asjaajamistes koroonavaktsiinide ostmisel ning vastava info varjamises juurdluse käigus.
Nädala alguses toimunud debatil ladusid erinevad saadikud von der Leyenile ette veel mitmeid süüdistusi, nii rohepöörde takistamises (vasakpoolsed ja mürkrohelised) kui ka rohepöördega EL-i konkurentsivõime hävitamises (parempoolsed), samuti lõhe süvendamises Brüsseli ja euroliidu kodanike vahel.
Ursula von der Leyenit on üüdistatud ka Saksamaa kaitsevõime lammutamises ajal, mil ta oli riigi kaitseminister.
Ursula von der Leyeniga rahulolematuid saadikuid on rohkem kui 175 umbusaldajat, kuid paljud ei saanud tema vastu hääletada, sest on temaga maailmavaateliselt ühes vasakliberaalses leeris ja pidid hääletama nii, nagu fraktsioon nõudis. Umbusaldamise algatas saadik Rumeenia konservatiivsest erakonnast AUR Gheorghe Piperea ja seda toetas Euroopa üks liidritest Viktor Orban.
Ajaleht Financial Times toob välja, et sellised umbusaldushääletused on europarlamendis haruldased, kuid neil võivad olla tõsised tagajärjed. 1999. aastal astus Jacques Santeri juhitud komisjon pettusesüüdistuste tõttu tagasi, kuigi umbusaldushääletus ebaõnnestus.
Euroopa Parlament hääletas eelmisel aastal von der Leyeni Euroopa Komisjoni presidendina jätkamise poolt. Von der Leyeni ametis jätkamise poolt hääletas toona 401 saadikut, vastu hääletas 284. Viimasel ajal on tema positsioon aga muutunud ebakindlamaks.
Uued Uudised