Euroopa Liidus varjupaigataotlusi esitanud migrantide arv on tänavu esimesel poolaastal eelmise aasta sama perioodiga võrreldes kasvanud hüppeliselt 28 protsendi võrra, näitasid teisipäeval avaldatud ametlikud andmed.
Tänavu jaanuarist juuni lõpuni esitati 27-s liikmesriigis ning assotsieerunud riikides Šveitsis ja Norras 519 000 sellist taotlust, teatas Euroopa Liidu asüüliagentuur (EUAA).
See tähendab, et aasta lõpuks kerkib varjupaigataotlejate arv tänavu üle miljoni, mis on suurima arv alates aastatest 2015–2016, mil süürlased põgenesid sõja tõttu oma kodumaalt.
2015. aastal sai EL 1,35 miljonit varjupaigataotlust ning aasta hiljem oli neid 1,25 miljonit.
Numbrid langesid 2017. aastal pärast seda, kui EL sõlmis Türgiga kokkuleppe, et see piiraks ebaseaduslikke piiriületusi, ning koroonapandeemia haripunkti ajal 2020–2021, kui kehtisid reisipiirangud.
Pärast seda on arvud taas tõusnud ning 2022. aastal kasvas taotluste arv 53 protsenti, pannes paljud EL-i riigid “surve alla”, teatas EUAA.
Lisaks võõrustavad EL-i riigid nelja miljonit Ukraina põgenikku, kes saavad eraldi kaitsestaatuse Venemaa sõja tõttu nende riigi vastu.
Süürlased ja afgaanid moodustavad tänavu ligi veerandi seni laekunud varjupaigataotlustest. Nende järel on arvukuselt Venezuela, Türgi, Colombia, Bangladeshi ja Pakistani kodanikud.
Saksamaa on endiselt peamine sihtriik süürlaste ja afgaanide jaoks ning koguni 62 protsenti süürlaste asüülitaotlustest esitati 2023. aasta esimesel poolel Saksamaale.
Hispaania seevastu oli peamine sihtkoht Venezuelast tulnud varjupaigataotlejate jaoks, kellele aga anti pigem humanitaarviisad kui varjupaigastaatus, kui nende juhtumid õigustasid kaitset.
EUAA teatel ont viimaste aastatega võrreldes kasvanud ka Euroopas kaitse saanud venelaste ja iraanlaste arv. (AFP-BNS)