Townhalli kolumnist Scott Morefield analüüsib praeguse koroonapoliitika läbikukkumist ja usub, et aeg töötab terve mõistuse, mitte koroonatotalitarismi kehtestajate kasuks.
Kaks aastat tagasi hakkasid kogu maailmas levima videod Wuhani tänavatel kokku kukkuvatest koroonaviiruse ohvritest ja maailma valdas paanika. Viiruse levides kehtestasid riigid üksteise järel laialdasi sulgemisi ja liikumiskeelde ning inimesed olid sellega suures osas igati nõus. Üsna pea selgus, et Covid-19 suremus on algselt kardetust palju madalam ja mitmed USA vabariiklaste juhitud osariigid nagu Florida, Tennessee ja Lõuna-Carolina otsustasid naasta tavapärase elu juurde.
Mõnel pool kehtis küll veel mõnda aega maskikandmise kohustus, kuid 2021. aasta kevadeks loobusid sellest pea kõik osariigid. Algas vaktsineerimine ja korraks tundus, et kõik laheneb. Kuni saabus delta, mille suremus oli küll madalam, kuid mis levis kiiremini ja mitmel pool, nt New Yorkis ja Californias, liiguti tagasi karmide sulgemiste juurde.
Nüüd on siis tulnud omikron. Ent hoolimata sellest on spordistaadionid rahvast täis, enamik inimesi ilma maskita, koolid on jäänud avatuks ja isegi kõige vasakpoolsemad demokraadid ei ole enam nõus äride sulgemise või piirangutega. Hoolimata uuest nakatumiste tõusust keeldub üha rohkem ameeriklasi Covid-režiimile allumast.
Kõige aluseks on aga demokraatide soov hoida kinni võimust ja nende patoloogiline vajadus suruda kõigile peale vaktsineerimiskohustus. Olgugi, et üheaegselt kasvavad kiiresti nii nakatumiste arv kui ka vaktsineeritute arv, meie valitsejad ignoreerivad jätkuvalt tõsiasja, et ühel ei ole teisega mitte midagi pistmist.
Bideni vaktsiinimandaat on loomulikult täiesti teostamatu. Juba ainuüksi põhjusel, et valitsejatel on väga suuri raskusi väljendi „täielikult vaktsineeritud“ defineerimisega. Siiani oli ju lihtne eristada vaktsineeritud inimesi vaktsineerimata inimestest ja teeselda, et on olemas kaks üksteisest erinevat rühma, mille liikmeid on lihtne tuvastada. Ent kui nüüd tehakse kohustuslikuks ja definitsiooni „täielikult vaktsineeritud“ osaks ka kolmas süst, suureneb nn vaktsineerimata inimeste hulk märkimisväärselt.
Sest väga paljud normaalse tervisega nooremad ja keskealised inimesed, kes siiani on olnud „täielikult vaktsineeritud“, ei plaani end rohkem süstida. Nende arvates oli valitsusel üks ja ainus võimalus tegutseda õigesti, aga sellega ei saadud hakkama. Nad ei kavatse uuesti vaktsineerimisrongile hüpata, seda enam et pole teada, millal see rong peatub. Muidugi leidub ka piisavalt tõsiusklikke, kes on valmis tegema vaktsiinisüsti kasvõi kord kuus, ent mitte kõik inimesed ei ole veel mõistust kaotanud.
Ja ülimalt nakkavat omikroni – mis on osutumas leebeks vormiks ja mida kardavad veel vaid kolmekordset maski kandvad hüpohondrikud – ei peata, õnneks, mitte miski. Mida rohkem viirus levib, seda võimetumaks muutuvad võimu külge klammerdujad.
Teisisõnu, aeg töötab meie kasuks, mitte nende. N-ö vaktsineerimata inimeste arv hakkab üha kasvama ja peagi võidab terve mõistus. Sest nagu oleme ikka ja jälle kogenud – ajalookaar pöördub õigluse, mitte türannia poole ja Covid-usu kummardajate aeg on määratud lõppema häbi ning ebaõnnestumisega.
Allikas: Townhall