Kolumnist Karl Olaf Rääk kommenteerib tööandjate esindaja Hando Sutteri nutulaulu ukrainlastest odavtööliste võimaliku lahkumise üle.
“Huvitaval kombel on omavahel näiliselt seostamata globalismi õiekesed: roheenergia ja immigratsioon on omadustelt sarnased.
Meile valetatakse selle kohta, kui vajalikud ja suurt kasu toovad need on. Kuigi tõde on hoopis selline, et roheenergia on “kasulik” ainult siis, kui sellele meeletuid summasid peale makstakse ja täpselt sama käib migrantidest tööjõu kohta.
Me ei kujuta isegi ette, kui suuri summasid kulutatakse riigi ja omavalitsuste poolt selleks, et mingitele tegelastele näiliselt odavat tööjõudu pakkuda. Raha läheb ju igale poole, jätkub ka sinna. Sotsiaaltoetused, arstiabi, tasuta sissepääsud, transport, elamistoetus, palgatoetused ja ilmselt veel mingid abirahad, mis laia jõena sisserännanute taskusse voolavad.
Kui palju ja mil viisil, on riigisaladus. Me võime ainult aimata, mis toimub. Näiteks eelmisel aastal tõusis toidukauba müük pea poole võrra. Aastavahetuse müügihitid olid mandariinid ja kalamari – iidsed eesti rahva jõulutoidud, eks ole? Ja kui kohaliku rahva sissetulekud vähenevad ja maksud tõusevad, siis on jaekaubanduse tugev kasv väga loogiline, eks ole.
Poole kõrvaga võib kuulda, et immigrante palkavad ettevõtted saavad palgatoetust. Teise poole kõrvaga võib kuulda, et siia tullakse, kuna kusagil mujal ei ole nii heldeid toetusi kui siin.
Vaikselt tegutsevad vahendusfirmad, mille omanduses on sadu kortereid Tallinnas ja mujal. Neid renditakse välja skandinaaviamaade fondidele, kes paigutavad omi pagulasi siia. Meil jääb üle vaid imestada, kuidas kunagised vaiksed magalarajoonid on aafriklastest tulvil ja neid tekib aina juurde.
Aga kelle arvelt kogu see priske õitsemine toimub? Kohalike elanike arvelt. Meie hinnad kerkivad üle igasuguse piiri, kuna priskelt finantseeritud sissesõitnud raha ei loe. Meie eluaseme kättesaadavus väheneb. Meie inimeste töökohad hõivatakse nende poolt, kes võivad väikese taskurahaga leppida, kuna kulud on küllaga kaetud. Kuhu ei vaataks, igal pool on põliselanik taandatud teise sordi inimeseks, kellelt võetakse kulbiga, tagasi ei anta isegi teelusikaga mitte. Pipetiga heal juhul.
Kui keegi mõtleb, et ei ole nii, siis soovitan järele mõelda: kui immigrantidel tuleks elada samadel tingimustel nagu kohalikud elanikud, kas leiduks maamunal nii põrunud inimest, kes vabatahtlikult siia tulla tahaks? Isegi nendes Aafrika piirkondades, kus keskmine IQ on alla 60?”