Kolumnist Karl Olaf Rääk kirjutab sellest, kui kirjaoskamatu rahvas oli Vabariigi aastapäeva tähistamist segamas. Umbes nagu need, kes käisid Palestiinat toetamas juudivaenuliku plakatiga ja väitsid pärast, et ei teadnud, mida see tähendab.
“Mõtlesin sellest, millega eileõhtused Harju tänava orkid enda sõnul võitlevad.
Kõigepealt loosungid: KKK (Klu Klux Klan) ja valge ülemvõim.
KKK seostub mustahanaliste lintšimisega Ameerika lõunaosariikides. On Eestimaal sellega kunagi probleeme olnud? Ega vist. Ei ole mustanahaliste kaaskodanike puu otsa riputamise kommet siin kunagi olnud.
Teine teema, valgete ülemvõim. See on seotud orjandusega. Kui ajalugu meenutada, siis eestlased ei ole teadaolevalt teisi rahvaid orjastanud. Küll oleme ise elanud küll taani, küll saksa, küll rootsi, küll vene ülemvõimu ehk orjuse all.
Tulla eestlasi valges ülemvõimus süüdistama, on sama totter nagu minna Mississipi mustanahalisi näägutama, miks nood valgeid rõhusid ja nüüd kahetsegu pattu.
Muide, kirjutada et “Eesti ei ole AmeeriKKKa” tähendab seda, et KKK on siin välistatud. Seda ei saagi siin olla. Aga noh, see on eksalteeritud tiburullidele liialt keeruline loogika. Anti loosung, tuleb sellega vehkida ja mõurata.
Tavapärase natsi-jutu võib täiesti kõrvale jätta. Woke-rahva slängis tähendab see igaüht, kes räuskajale meele järele pole. Nende jaoks on nats ka omaenda vanaema, kes soovitab porised ketsid enne diivani peale räntsatamist jalast ära võtta.
Mida sellest kõigest järeldada?
1. Protestijatel puudub põhikooli tasemel teadmine ajaloost, eriti eesti rahva ajaloost.
2. Ründavad laused on toortõlkena USA-st meie keskkonda imporditud. Järelikult juhtimine käib rahvusvaheliselt.
3. Tülinorijad esindavad saatanlikku kurjust: varesejalgadega maalitud armastusesõnade taga on pime vihkamine ja õelus.
Pole ime, et taoline seltskond ajakirjanikele väga hingelähedane on.
Muide, taolised “spontaansed” meeleavaldused töötavad väga suure raha toel. Ega müüriserval rapsivad statistid seda raha näe, küll aga organisaatorid ja niiditõmbajad. Huvitav, millal tänavaaktivistid küsima hakkavad, et kus meie füür on, kamraad ülemus? Konflikti korral saavad kolakat ju näomaskiga seljakotimehed, mitte mugavusterroristid, kes neid tänavale ajavad.”