Kivisildnik kommenteerib kahte värsket juhtumit, kus noor meesõpetaja lõi koolis vanema astme õpilast: “Mõlemal juhul on tegu arveteõiendamisega kirjaoskamatute põlvkonna erinevate grupeeringute vahel. Noored õpetajad vanemate õpilaste vastu. Nii noored õpetajad kui vanemad ja tugevamad õpilased on liberaalse haridussüsteemi viljad.”
See on väga tabav analüüs: noorõpetajateks on tõusnud need samad õpilased, kes alles mõne aasta eest ise õpetajate hirm olid, kaasaegse “vabakasvatuse” viljad. Ja see karussell hakkab haridussüsteemis nüüd kerima. Noored õpetajad teavad enda pealt, et käestlastud õpilasi peab kuidagi sundima ja vägivald on neile tuttav teema. Õpetajad tulevad peale sealt, kus nad ise “vabakasvatuses” kümblesid.
Kui rääkida vägivalla tekkest Eesti ühiskonnast, siis kuigi kõik justkui räägivad kiusamisvabast koolist ja vajadusest vägivalda ohjata, on just riiklik poliitika see, mis vägivallale tee lahti teeb. Üks asi on kaos haridussüsteemis, kus kaotatakse eksamid, lastelt ei nõuta enam mingit vastutamist enda tegevuse eest ja tulemuseks on totaalne vastutamatus ja kõikelubatavus juba noorest peale (tulemust esitleb kõige veenvamalt igasugusest vastutusest keelduv võimuladvik ise).
Mõne aja eest tapeti Ameerikas paremakivist Charlie Kirk ja ka Eesti ühiskonnas puhkes parastamine ja mõrva õigustamine, isegi üks sotsiaalministeeriumi kõrge ametnik postitas sotsiaalmeediasse arvamuse: ta oli selle ära teeninud. Võib arvata, et ministeeriumis on selliseid noori naisi kümneid. Aga mõrva õigustamine on otsene üleskutse probleemide lahendamisele vägivallaga ning seda kostus kogu vasakliberaalsest leerist.
Või vaadakem poliitikas üldlevinud juttu sellest, et EKRE-ga koostööd ei tehta. See, mis Eestis toimub, on ehe poliitiline koolikiusamine – EKRE ei leia õigust üheski justiitsinstutsioonis, massimeedia tõrjub rahvuskonservatiivseid poliitikuid, töökohtades on EKRE liikmeks olek eelduseks tööst ilma jääda…
Kas keegi usub, et lapsed ja noored seda ei märka ja ei hooma, et ühiskonnas on keegi sisuliselt paariaks kuulutatud? Nad mõistavad seda nii, et maailm liigitubki nendeks, kel on õigus, ja nendeks, kel ei ole ja keda võib selle tõttu kiusata. Selline suhtumine kantakse üle oma keskkonda, mänguruumi, klassi ja sellest kujunebki koolikiusamine, see, mida nad kuulevad oma vanemalt ja meediast, kinnistab teadmist kastiühiskonnast.
Eestis peetavad poliitilis-ideoloogilised võitlused kuulutatakse riigivõimu poolt üldjuhul sallivateks, inimlikeks ja õigeteks, kuid alati sisaldavad need endas ohvrit, keda tuleb maha tampida, maadligi peksta – ja lapsed õpivad maast-madalast, et kiusata tohib, kui kiusatav on “vale”.
Praegu juhtus klassikaline poliitilise koolikiusamise lugu ERR-is, kus palja arvamise eest sattus eakas mees “tühistajate” inimsööjaliku rünnaku alla.
BNS kirjutab: “Tallinnas toimunud rahvusvahelisel lõimumiskonverentsil „Ühtsus ja mitmekesisus – tasakaalu otsingul“ tõdes kultuuriminister Heigy Purga, et ühtsuse ja mitmekesisuse vahel on keeruline tasakaalu leida. „Ühiskonna tugevus peitub võimes kaasata ja kuulata. Ühtsus ei tähenda, et kõik peaksid mõtlema ühtemoodi, vaid et suudame hoida ühist väärtusruumi ka siis, kui meie vaated ja kogemused on erinevad,“ ütles Purga. „Demokraatia ei ela ainult poliitilistes institutsioonides – see elab inimeste igapäevastes otsustes, viisides, kuidas me suhtleme ja kuidas me teineteist väärtustame.“
Seesama minister Heidy Purga käitus konkreetses juhtumis vastupidiselt oma sõnadele: tal pole võimet teisi kuulata, ta tahab, et kõik peaksid just ühtemoodi mõtlema, ta ei salli, kui teiste vaated on erinevad – ta ei väärtusta kedagi peale enda maailmavaate järgi mõtlejate.
Üks tähelepanek sotsiaalmeediast: liberaalne/vasakpoolne naine vihkab sageli ka oma liitlasi rohkem kui konservatiivist mees oma vaenlasi. Ja rassismi kohta on ka pilt Ameerikast, kus liberaalse naise lähisõbrannadeks on värvitud pea ja lühikeste juustega tema enda sugused valged naised, konservatiivist mehe sõpruskonda aga kuuluvad mehed kõigist rassidest.
Ja lõpetuseks: Riigikogu esimehe Lauri Hussari nõunikuks on Indrek Tarand, kes kutsus sotsiaalmeedias “kodanlikke natsionaliste” kuklaaugustama. See mees oli õpetajaametis ja ilmselt andis oma “teadmisi” sealgi edasi.
Uued Uudised
Seda pilti levitasid aastate eest noorsotsid ja mitte keegi neist ei saanud selle eest karistada.
