Eestis sündis mullu rekordvähe lapsi, kuid Kaja Kallase vasakäärmuslik laste- ja peredevaenulik valitsus ei liiguta lillegi, et eestlaste püsimajäämist tagada. Kreekas on seevastu küsimus väga teravalt üles tõstetud.
Kreeka peaminister Kyriákos Mitsotákis ütles teisipäeval, et riigi vähenev sündimuse näitaja kujutab endast rahvuslikku ohtu, andmete kohaselt langeb rahvaarv aastaks 2050 enam kui miljoni inimese võrra.
Kreeka registreeris 2022. aastal ühe sünni kahe surmajuhtumi kohtal, ütles Mitsotákis demograafiakonverentsil, lisades, et rahvuslik oht on täies arenemises.
“Meie rahvas on Euroopas üks vanemaid. Kreeka naiste arv vanuses 20 kuni 40 eluaastat vähenes 150 000 võrra viimase viie aasta jooksul,” sõnas valitsusjuht.
“Kui me midagi ette ei võta, siis 2050. aastaks võib olla meil kuni 1,4 miljonit inimest vähem,” ütles rahvastikuteadlane Byron Kotzamanis, kes on äsjase uurimuse Kreeka ennustatavast elanikkonnast autor.
Mitsotákise konservatiivne valitsus, mis valiti tagasi ametisse juunis, moodustas eraldi ministeeriumi, et lahendada perekonnaga seotud teemasid ja lubas suurendada lapsehooldustoetusi.
Riiklik statistikaamet ELSTAT teatas sel kuul, et mullu registreeriti vähem kui 77 000 sündi ning üle 140 000 surma, mis on väikseim vastav näitaja 90 aasta jooksul.
Sündivus vähenes 2021. aastaga võrreldes 10,3 protsenti. Aastal 1932 oli Kreekas üle 185 000 sünni ja vähem kui 118 000 surmajuhtu aastas, selgub ELSTAT-i statistikast.
Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) prognoosi kohaselt langeb Kreeka elanike arv mulluselt 10,4 miljonilt inimeselt 2030. aastaks veidi allapoole 10 miljoni piiri. (BNS)