Seltsimees Jaak Joala meelelahutuslik-kollaboratiivse pärandi propageerimine riiklikus transvestiidimeedias on täiesti vastutustundetu ning sobitub ühte ritta küüditaja Smuuli lõustaga Kirjanike Liidu seinal ja riikliku kurjategija K. Pätsi olmeegi stiilis kivipeaga kontserdisaali taga. Kollaborantide esiletõstmine on riigi- ja rahvavaenuliku tegevuse ühemõtteline õigustamine.
Öökima ajab see rahvavaenlaste õigustamine ja nende okupatsioonivõimudele meelepärase panuse metoodiline reklaamimine. Reetmisel ei ole õigustust. Joala hüüdnimi rahvasuus oli Kremli ööbik ja seda põhjusega, eestlased teda ei armastanud. Vägivaldse põlisvaenlasega kompromissile läinud estraadiartist on paremal juhul inimlik tragöödia. Rääkida pole siin ainult hoiatavast juhtumist – nii ei tehta. See ei tohi korduda.
Eelmise okupatsiooni ajal võõrvõimu ees lipitsenud ja sellega mäekõrguse elatusstandardi pälvinud tegelasi rahvas ei sallinud. Tänased kommunistid ja kollaborandid on mõistagi oma eelkäijate hingesugulased ning tassivad igal võimalusel punalimukaid ja muid selgrootuid rõõmuga avalikkuse ette.
Me vajame kultuuripärandi puhastust, omaaegsete ja tänaste kommunistlike jätiste sulgemist sanitaargordonisse ja ERR tingimusteta laialisaatmist – see kahju mida nad meie kultuurile ja rahvustundele teevad on heastamatu. Kremli ööbikud, riigireeturid ja küüditajatest koomikud ajavad igal ausal eesti inimesel südame pahaks.
Globalistide-satanistide huvides on meid unustuse jõkke uputada nagu kassipoegi, et me ei mäletaks eilseid inimsusevastaseid kuritegusid ja nende kaasosalisi, ega märkaks tänaseid kollaborante ja lurjuseid. Aga me märkame, me mäletame, me ei unusta mitte midagi ning esimesel võimalusel koristame Kremli ööbikud, Brüsseli puudlid ja muu mustuse avalikust ruumist.
Sven Sildnik,
Sisepaguluses 24.06.202